Kaaneintervjuus räägib fundamentaal- ja rakendusteaduse piiril mängiv professor Petri-Jaan Lahtvee, miks ja kuidas ta saepurust toitu teeb. Keemia ja biotehnoloogia instituudi toidutehnoloogia laboris uuritakse mikroorganismide metabolismi ja programmeeritakse mikroobe talitama nii nagu inimestel parasjagu tarvis. Kuna praegu on inimestel tarvis lahendada suuri jäätmeprobleeme ja toota toitu ilma keskkonda koormamata, siis teeb Lahtvee ja tema kolleegide arendatud pärm just seda: toodab saepurust saadud puidusuhkrust toiduks kõlbulikke rasvu. Intervjuus räägib Lahtvee, et pikem plaan on toiduks väärindada “see-kelle-nime-me-ei-nimeta” ehk globaalne probleemiallikas süsihappegaas ise. 

Pikem intervjuu on ka värske teadusprorektori Tiit Lukiga, kes lubab jätkata oma eelkäija, akadeemik Maarja Kruusmaa alustatud tööd, et hoida teaduse kvaliteeti jätkuvalt tõusujoones. Teinud teadust nii Eestis kui ka väljaspool, on Tehnikaülikooli uuel teadusprorektoril ka oma visioon ja praktilised ideed, kuhu suunas Tallinna Tehnikaülikool peab liikuma, et tugevdada positsiooni nii Eestis kui ka maailmas. Kuus aastat tagasi Eestisse naasnuna asus Lukk tööle keemia ja biotehnoloogia instituuti vanemteadurina; teadustöö kõrvalt juhib ta Eesti biokeemia seltsi, korraldab edukaid rahvusvahelisi teadusseminare ning mängib tšellot Tallinna Tehnikaülikooli kammerorkestris ja kontrabassi või bassikitarri puhkpilliorkestris. Intervjuus on juttu nii teaduse rõõmudest ja muredest kui sellest, mis teadusprorektori hinge helisema paneb.

Tehnikaülikooli noorteadlaste võimekuse tõstmiseks toetusprojektide taotlemisel avati aasta tagasi koolitusprogramm Grandikiirendi, mis praegu valmistab ette teist, seekord ingliskeelset vooru. Mida see annab ja kuidas aitab?

Euroopa Liidu roheleppe suurim väljakutse, millest ei taheta palju veel rääkidagi, on renoveerida 2050. aastaks kõik selleks ajaks alles jäävad hooned. Kuidas viia Eestis sujuvalt läbi renoveerimislaine? 2022. aasta alguses käivitus Võru linna, FinEst Targa Linna tippkeskuse, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi ning tarkvarateaduse instituudi koostöös pilootprojekt RESTO digitaalse tööriista loomiseks kohalikele omavalitsustele piirkondlike hoonete renoveerimisstrateegiate koostamiseks. Piltlikult saab Võru linn pilootprojekti tulemina esimesena maailmas ühe piirkonna digitaalse energiaauditi, mille tegemiseks kuluks praegu energiaaudiitoritel mitu kuud. RESTOga peaks olema seda tulevikus võimalik koostada mõne tunniga.

Tallinna Tehnikaülikooli mikrokraadikavade vastuvõtt 2022. aasta sügisel tõi mitu toredat üllatust, näiteks et materjalide taaskasutamise ja tööstusökoloogiaga seotud õppekavad ning kestlikkuse ja ringmajandusega seotud kavad osutusid populaarseteks. Nüüd saab mikrokraadikavadel õppida ka Tartu kolledžis ning inseneriteaduskonnas oli just Tartu kolledži tööstusökoloogiaga seotud kavade vastu kõige suurem huvi.

Inseneriteaduskonna teadusprodekaan, elektrivarustuse professor Argo Rosin kirjutab enam kui 30 aastat kestnud koostööst ühe väikese Saksamaa kõrgkooliga.

Õppeaine „Roheleppe kiirendi: jätkusuutlik tulevik“ läbinud naiskond kirjutab sellest, kuidas praktiline õppeaine viis jätkusuutliku projektini. Urban Mobility Hubi tiim valiti EuroTeQaThoni võistluse kategooria „Linnad“ võitjana oma ainekursuse jooksul tehtud tööd Brüsselisse tutvustama. „Saime suurepärase kogemuse ja võidutööst on nüüdseks välja kasvanud pärisprojekt,“ kirjutavad tudengid.

Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo annab ülevaate sinibiomajanduse võimalustest – kui teda targalt kasutada, siis meri  toidab, katab ja kaunistab, selgus ettevõtjate ja kolme ülikooli ühisest arutelust.

Virumaa kolledž otsib nutikaid gümnaasiumilõpetajaid üle Eesti, kirjutab kolledži direktor Mare Roosileht. See parandab nii kolledžite toimimist kui ka võimaldab tuua maakonda juurde noori inimesi, kes sobiva töökoha leidmisel hiljem maakonda elama jäävad.

Vilistlase ankeedi täitis sel korral NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse ridades tehnoloogiaosakonna juhataja Urmas Ruuto.

Vilistlasliikumise alge peitub helgetes õpinguaastates ja meeldejäävas üliõpilaselus, mistõttu panustab ülikooli uus vilistlasliikumise ja toetussuhete osakond tudengi- ja vilistlasliikumiste vastastikusesse kaasamisse. 

TalTech on Eesti kõige värvikama tudengieluga ülikool, kus kümned eriilmelised organisatsioonid koondavad tuhatkond aktivisti, kes õppimise kõrvalt veavad eest, lükkavad tagant, hoiavad üleval, teevad jälle, esindavad väärikalt, üllatavad positiivselt ega näi kunagi väsivat. Miks nad seda teevad, kuidas nad jaksavad ja kas õppimiseks ka aega jääb? Neli tudengit räägivad oma loo.

Siit saad lugeda, kuidas üliõpilaste talimängud tõid tipika vaimu jälle kokku.

Veebruaris tunnustas ülikool 2022. aasta parimaid teadlasi, õppejõude ja tugitöötajaid, märkis ära parimad teadusartiklite autorid ja tudengid ning kuulutas välja aasta kultuuri-, spordi- ja tudengiteo. Kõik tunnustatud on ka ajakirjas ära toodud.

Tutvustame ka uusi professoreid ja direktoreid: Kati Kõrbe on mehaanika ja tööstustehnika instituudi logistika ja tarneahelate kavandamise kaasprofessor, Sirje Sildever on meresüsteemide instituudi mere mikrovetikate ökoloogia nooremprofessor, Niccolo Veltri on tarkvarateaduse instituudi tüübiteooria ja teoreemide tõestamise nooremprofessor, Marit Kauk-Kuusik on materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi päikeseenergeetika materjalide tenuuriprofessor, Alar Konist on energiatehnoloogia instituudi direktor, Maarja Grossberg-Kuusk on materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi direktor ja majandusteaduskonna dekaaniks sai Mari Avarmaa.

Vanemad ajakirjanumbrid leiad siit, värske numbri paberversiooni leiad kampusest. 

Kui soovid Mente et Manu ajakirja ka enda postkasti, anna sellest teada ajaleht@taltech.ee.