Ajakirja kaanepersooniks on Küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur ning väsimatu kübertalentide avastaja Birgy Lorenz, kes suudab innustuda paljust ja innustada paljusid.

Erandkorras leiab sellest numbrist teisegi pika intervjuu – rektor Olav Aarna vaatab oma loole tagasi ja maailmale tänapäeval.

Tähtsatest inimestest ülikoolis juba puudust ei tule. Ülikooli teaduslaborid on täis inimesi, kes panustavad teadusesse kogu ihu ja hingega, kuid ometi ei satu tähelepanu keskmesse. Täna parandame selle vea ning toome rambivalgusse ülikooli kaheksa tehnilist töötajat, kelle tööpanusest on sõltunud ja sõltub suuresti eksperimentaalteaduse tulemuslikkus.

Arvamusküljel avaldame akadeemik Jarek Kurnitski Euroopa tehnikaülikoolide võrgustiku CESAER jaoks kirjutatud artikli ülikoolide panusest kriisidele ja ühiskondlikele probleemidele reageerimisel, täpsemalt Euroopa renoveerimisväljakutsele vastamisel.

Kuidas teha doktorit? Noor teadlane vajab mitte ainult nõu teadustöö kirjutamisel, vaid ka mentorit ja tuge akadeemilisse maailma sisenemisel, pikki arutelusid teadusteemade üle ja oma teadustöö mõtestamist laiemalt, ning, mis seal salata, motiveerimist rasketel hetkedel. Sellega nõustusid kõik, kes selles artiklis sõna saavad: juhendajad, doktorandid ja värskelt kaitsnud doktor.

Sel suvel valmis ülikooli Mustamäe linnakus kolm elurikkuse uuringut, mille võib kokku võtta nii: tänu mitmekesisele maastikule meil on, mida hoida.

Sel sügisel läbisid Tallinna Tehnikaülikooli riiklikud tehnikaprofessuurid korralise sihtevalveerimise. Millised aga on tehnikavaldkonna järgmised suuremad väljakutsed? Puidutehnoloogia professor Jaan Kers kirjutab.

Detsembris avatud Ringmajanduse tuumiklabor on ülikooli loodud koostööplatvorm ringmajandusega seotud innovatsiooni õhutamiseks ja koordineerimiseks. Tulekul on „osanike klubi“, pilootprojektide arendus, mentorite tugi ja elukestev õpe ning igakuised avalikud seminarid. Artiklis on ka kolm näidet, kus ülikooli teadlased juba võimsalt rinngmajandusse panustavad.

Tartu kolledži teadlased on tegelenud pikka aega jäätmete ja nende kasutamisvõimaluste uurimisega, olgu selleks siis reoveesete või kontoripaber. Just viimast tekib ka ülikoolis suurel hulgal. Nele Nutt kirjutab, mida on teada saadud paberkrohvi omadusi uurides.

Ringmajandusele on keskendumas ka põlevkivitööstus. XIV põlevkivikonverentsi avasõnades tõi majandus- ja taristuminister Riina Sikkut välja, et oluline on senikasutatud ressursid – põlevkivituhast akude ja magnetiteni – uuesti ringlema panna ning ringmajanduse võtmes konverents kulgeski.

Professor Jaan Kers kirjutab kogemusest ja väljakutsetest, mida esitas Erasmus Mundus programmi toel viie ülikooli ühine mitme magistrikraadiga õppekava loomine.

Rubriigis „Uued inimesed ja positsioonid“ tutvustame värskeid õpperaja kaasprofessoreid Karin Reinholdi ja Laivi Laidrood ning väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhti Villu Vatsfeldi.

3. detsembril, rahvusvahelisel puuetega inimeste päeval, toimus Tallinna Tehnikaülikooli aulas ühtekuuluvuskontsert „Mis on inimene?“ – kontsert tõesti kõigile. Kõik laval toimuv tõlgiti viipekeelde, kirjutus- ja kirjeldustõlkesse ning lihtsasse keelde, et tuua kultuur ka vaegnägijate, vaegkuuljate, liikumisraskustega ja intellektipuudega inimesteni. Artiklist saab lugeda, kuidas sellise kontserdini jõuti.

Virumaa kolledžis on tehtud neli meeskonnapraktika pilootprojekti, mille teemad pakkusid välja tööandjad. Mida see tähendab ja kuidas läks, loe siit.

Virumaa kolledži masinaehituse- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise ning telemaatika ja arukate süsteemide õppekavade õppejõud ja tudengid töötasid koostöös ettevõtetega välja treeningseadmed, mis võimaldavad tööstuses toimuvaid protsesse jälgida reaalajas.

Novembrikuu neljandal neljapäeval kogunes ülikoolipere peahoone kohvikusse kohvihommikule arutlema tudengite ootuste üle tänapäeva ülikoolile ja muidugi olid seda läbi viimas tudengid ise. Tudengid tegid ka aruteludest kokkuvõtted.

Vilistlasrubriigis meenutab õpinguaegu majandusteaduskonnas Taimi Elenurm.

Ajaloorubriigis saab taas kohtuda „Keldrilise Heliga“ – legendaarse psühh-pop-ansambliga, mis sai alguse TPIs 1970. aastal.

Valminud on monograafia kuulsaimast Eesti loodusteadlasest – Tehnikaülikooli Johann Seebecki elektroonikainstituudi 60. juubelikonverentsil oktoobris esitleti emeriitprofessor Enn Velmre äsjavalminud mahukat raamatut Thomas Johann Seebeckist.

Kogu ajakirja saad sirvida siin.