Majandusteaduskond

Juhtivteadurid: Merle Küttim ja Erkki Karo

Instituut: Ärikorralduse instituut, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 885 960 €

Lõpptähtaeg: 2029

Uuring panustab meetme „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames aastatel 2024-2028 siirdeprotsesside teoreetiliselt põhistatud raamistiku ning siirde empiiriliseks seireks vajaliku metoodika ja mudelite väljatöötamisse. 

Uuring jaguneb kolmeks teemaks: õiglase ülemineku valitsemine, Ida-Viru innovatsioonisüsteem ja Ida-Viru ettevõtete muutuvad ärimudelid. Nimetatud kolm temaatilist tööpaketti panustavad koos ülejäänud nelja tööpaketiga (Ida-Viru tööjõu seire ja prognoos, Ida-Viru tehnoloogiamahukate innovatsiooniniššide areng, kohalike elanike haavatavus ja innovatsioonipotentsiaal, siirde tervisemõjud ja terviseteenuste areng) siirdeprotsesside raamistiku väljatöötamisse ning neid viiakse ellu koostöös TÜ uurimisrühmadega.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Veiko Lember

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 490 000 €

Lõpptähtaeg: 2030

Energiatõhususe tippkeskus ENER esindab 53% energia lõpptarbimisest Eestis ja samuti põhilisi, kõige mahukamate investeeringutega energiasäästumeetmeid. ENER panustab Eesti ühiskondlikku ja majanduslikku väljakutsesse rohepöörata 75% olemasolevast nõrga energiatõhususega hoonefondist heitevabaks aastaks 2050 maksimeerides kaasnevaid kasusid ja elukvaliteedi paranemist. 

Teaduslik eesmärk on laieneda nullenergiahoonete tehnoloogiate ekstsellentsusest juhtivaks tippkeskuseks sotsiaalselt siduvas ja laiapõhjalises täisrenoveerimises, tõukamaks murrangulisi uuendusi ja süsteemseid reforme, kaasates innovaatilisi tehnoloogiaid, teadmussiiret, juhtimismudeleid ja elanikkonda. Interdistsiplinaarne tippkeskus põimib tehnika- ja andmeteadust sotsiaal- ja majandusteadusega keskse fookusega hoonete ja piirkondade energiatõhususel, elektrifitseerimisel, taastuvenergial ja salvestusel, energiasäästumeetmetel, äri- ja finantsmudelitel ning nende sotsiaalmajanduslikul ja regionaalsel mõjul.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Tarmo Kalvet

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 595 000 €

Lõpptähtaeg: 2030

Tippkeskuse eesmärk on edendada innovatsiooni ringmajanduses, keskkonnasõbralikku ja kohalikku ressurssi vajavate tehnoloogiate uurimise ning ühiskonna teadlikkuse tõstmise kaudu. 

Neljas töörühmas on järgmised uurimissuunad. Strateegilise mineraalse toorme rühm kaardistab kriitilisi materjale ja sekundaarseid ressursse jäätmevoogudes, et neid eraldada ja taaskasutada, minimeerides kahjulike jäätmete hulka. Süsiniku-põhise toorme töörühm arendab rohekeemial põhinevaid meetodeid võtme-kemikaalide ja taaskasutatavate plastide jaoks, hinnates ka nende keskkonnamõju. Ringsete tehnoloogiate tööstussiirde rühm fokusseerub skaleerimist võimaldavatele tehnoloogiatele vähendades jäätmeid ja edendades ringlussevõttu, käsitledes ka veepuhastust. Ringmajanduse ärirakenduste ning modelleerimise analüüsi rühm analüüsib jätkusuutlikke ärirakendusi ning toormete väärtusahelaid. Tippkeskuse interdistsiplinaarsus aitab luua Eestile ja Euroopale vajalikke ringmajanduslikke lahendusi.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Wolfgang Dieter Gerstlberger

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 161 225 €

Lõpptähtaeg: 2026

Aktiivne liikuvus on juurdepääsetav, tervislik ja keskkonnasõbralik transpordiliik. Läänemere piirkonna pimedatel talvedel, lume ja vihmaga langeb elanike aktiivne liikuvus. Aastaringse aktiivse liikuvuse suurendamiseks peavad tagama sobivad infrastruktuurid ja seadmed ning kodanikud peavad nägema seda kui atraktiivset ja turvalise võimalust. Linnaplaneerimise, liikuvuse planeerimise ja teehoolduse eest vastutavad ametiasutused ei pööra praegu erilist tähelepanu aastaringse liikuvuse edendamisele. Liikuvuse ja teede planeerimisel keskendutakse traditsiooniliselt ikka veel suures osas autodele ning jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise planeerimine on tavaliselt suunatud päevavalgusele ja soojematele ilmastikutingimustele. Õppides tundma eeliseid ja võimalusi ning saades juurdepääsu uutele vahenditele ja tõenduspõhistele soovitustele aastaringse liikuvuse kohta, saavad planeerijad rakendada õigeid sekkumisi, et suurendada aastaringset liikuvust läbi vähese süsinikdioksiidiheitega liikuvussüsteemide loomise. BATS toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vastavate poliitikate, infrastruktuuride ja kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel eesmärgiga edendada tõhusalt aastaringset aktiivset liikuvust (jalgsi ja jalgrattaga liikumine ebasoodsates valgus- ja ilmastikutingimustes). 

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Mari Avarmaa

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 417 216 €

Lõpptähtaeg: 2030

DREAM+PLAN on interdistsiplinaarne, rahvusvaheline ja sektoriteülene doktoriprogramm, mis ühendab Euroopa ja Austraalia teadusuuringud 32 doktorandikoha loomise kaudu. Sh mitmed on topelt doktorikraadi omandamise võimalusega. Doktorant-nooremteadurid saavad topelt doktorikraadi - RMIT ülikoolist (Austraalia) ja Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech).

DREAM+PLAN koondab visiooniga muutuste loojaid ja juhte, kes unistavad suurelt ning töötavad välja praktilisi lahendusi kohalike ja globaalsete kliimaprobleemide lahendamiseks. Projektis osalejaid ühendab eesmärk luua positiivset mõju, luues tulevastele põlvkondadele jätkusuutlikumaid, õiglasemaid ja kaasavamaid võimalusi. DREAM+PLAN teaduskoolitusprogrammi peamine siht on pakkuda ja arendada uuenduslikku, tipptasemel ning 3i-keskset (interdistsiplinaarne, rahvusvaheline, intersektoraalne) doktoriõpet, rakendades selleks nii individuaal- kui grupiõppe parimaid praktikaid ning mitmekülgseid doktoriõppe koolitusvõimalusi.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Anu Masso

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 1 339 100 €

Lõpptähtaeg: 2030

Andmete liikuvus riikide vahel on tehisintellekti arendamise aluseks, kuid kujutab endast märkimisväärseid riske. Need kujundavad ümber geopoliitikat, süvendavad väärtuskonflikte ja muudavad hädavajalikke hariduspädevusi, eriti väikeriikides nagu Eesti. See projekt arendab uuendusliku andmerände teoreetilis-metodoloogilise raamistiku, mis ühendab rände- ja mobiilsusteooriad, andmeuuringud ja ühiskondlike muutuste analüüsi, et uurida, kuidas andmete liikuvus mõjutab ühiskondi. Kasutades uuenduslikku kombineeritud meetodit – riikide ülest ühisloome küsitlust, kognitiivsete tajude analüüsi ja antropoloogilisi meetodeid –, jälgitakse andmerände igapäevaseid mõjusid inimestele. Suurte keelemudelite toel täiendatakse seniseid teooriaid ja testitakse uut raamistikku. Projekti tulemused aitavad maandada riske, arendada kriitilisi oskusi ning valmistada ühiskondi ette tehisintellekti arendamisega seotud andmete liikuvuseks ja seotud ühiskondlike muutuste jaoks.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Ebru Metin

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 690 000 €

Lõpptähtaeg: 2030

Euroopa õigusdisaini algatus (ELDA) muudab õigusaktid, regulatsioonid ja lepingud selgemaks, praktilisemaks ning paremini rakendatavaks. See ühendab juriste, disainereid, tehnolooge, poliitikakujundajaid, ettevõtteid ja teadlasi, et arendada tehisintellekti, interaktiivsete tööriistade ja lihtsa keele abil kasutajasõbralikke lahendusi. ELDA parandab nii olemasolevate kui ka tulevaste õigusnormide arusaadavust, rakendatavust ja järgimise võimalusi. Samuti loob see üle-euroopalise koostöö- ja teadmistevahetusplatvormi, tugevdades õigusdisaini oskusi ning toetades inimesi, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning ametiasutusi. Seeläbi aitab ELDA muuta õigusloome tõhusamaks, õiglasemaks ja konkurentsivõimet toetavaks.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Aki Harima

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 582 589 €

Lõpptähtaeg: 2029

Viimastel aegadel on ettevõtluse ökosüsteemi uurimine ja selle mõju poliitikakujundamisele muutunud üha olulisemaks. Varasemad uuringud on keskendunud piirkondlikele dünaamikatele, jättes tähelepanuta digitaliseerimise mõju ökosüsteemi efektiivsusele. Eesti, tuntud oma kõrgetasemelise digitaliseerituse poolest, pakub unikaalset keskkonda, kuidas digitaliseerimine võib toimida katalüsaatorina ökosüsteemi arengus ja tugevdada piirkondadevahelist sidusust. Projekti käigus teostame mitmetasandilise analüüsi, uurides digitaliseerimise mõjusid ökosüsteemile. Makrotasandil vaatleme hübriidse ökosüsteemi struktuure, mesotasandil analüüsime organisatsioonilisi juhtimispraktikaid ja mikrotasandil keskendume ettevõtjate strateegiatele ressursside kasutamisel. Projekti tulemusel saame pakkuda väärtuslikku sisendit Eesti majanduspoliitika kujundamiseks, tuues esile digitaliseerimise rolli ökosüsteemi edendamisel.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Helery Tasane

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 548 348 €

Lõpptähtaeg: 2028

Rakendusuuringus “Tervise terviklik mudel koos detailanalüüsidega” valmib Eesti esimene terviklik tervishoiupoliitika otsusetoe platvorm ja koondab rahvastiku tervise, teenuste kasutuse, rahastamise info ja mõjud Tervisekassa eelarvele, riigi rahandusele ja ühiskonnale. Uuring toetab tervishoiureforme, väärtuspõhise tervishoiu ja rahastuse jätkusuutlikkuse otsuseid, võimaldades hinnata rahastusallikate, maksemeetodite ja korralduse stsenaariumide mõjusid enne rakendamist.

Tervikmudel koosneb kolmest seotud tasandist: (1) tervishoiu rahastuse tulude-kulude mudel fookusega Tervisekassale; (2) riigi tulude-kulude makromudel (OLG-CGE), rahastuse fiskaalmõju ja ühiskondlik tasuvus; ja (3) inimese ja ühiskonna mudel jaotuslike mõjude analüüsiks. Tasandeid seob Eesti rahvastiku dünaamiline sünteetiline mudel riskitegurite, haigusrühmade ja tervisetulemitega (nt. tervena elatud eluaastad), mis kalibreeritakse Eesti andmete (Statistikaamet, TAI, Tervisekassa jmt) vastu. Haiguspõhine detailmudel (nt 2. tüüpi diabeet) on nii üldmudeli parameetrite allikas kui ristvalideerimise vahend ja loob aluse uute seisundispetsiifiliste mudelite lisamiseks.

Metoodika jaguneb kuude tööpaketti ja katavad otsusetoe rakenduse, rahvastikumudeli, rahastamise tulu-kulu mudeli, ühiskondlike mõjude mudeli, detailmudeli koos sensitiivsusanalüüsiga ning projekti juhtimise ja tulemuste levitamise. Vajadusel taasluuakse ja arendatakse senised Tervisekassa kulumudelid avades koondkulude sisu detailsemalt.

Uuringu osaks on kaks detailanalüüsi: rahastusmudelite võrdlev analüüs stsenaariumide sisendina ja tervisetulemi muutuse läbimäng detailmudeliga. Baas- ja võrdlusstsenaariumid luuakse koostöös tellijaga.
Tulemused esitatakse interaktiivsel töölaual, mis luuakse vabavaraliste vahenditega (R, Shiny) ja mille prototüüp valmib koosloomes tellijaga juba uuringu alguses. Mudeli arhitektuur on AI-valmidusega ja dokumentatsiooni ning koolitustega tagatakse platvormi edasise kasutuse ja arenduse võimalikkus.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Aaro Hazak

Instituut: Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut

Maht: 501 242 €

Lõpptähtaeg: 2027

NewWorkTech'i üldeesmärk on selgitada, kuidas erinevate võimekustega inimesed saavad sisukalt osaleda digitaalses ja kognitiivselt nõudlikus tööelus. TTÜ Hop-On panus laiendab konsortsiumi teaduslikku, interdistsiplinaarset ja geograafilist haaret, tuues juurde majandus- ja andmepõhise uurimissuuna, mis keskendub vaimse tervisega seotud võimekuste mitmekesisusele. Projekti eesmärk on luua uusi teadmisi, kuidas funktsionaalsed piirangud ja neurokognitiivne mitmekesisus – eeskätt vaimse tervisega seotud seisundid – kujundavad indiviidide tööelu, laiemat majandustegevuses osalemist ja pikaajalist majanduslikku heaolu üha digitaalsemaks muutuvas ühiskonnas.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Erkki Karo

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 436 825 €

Lõpptähtaeg: 2027

Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Karin Reinhold

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 394 132 €

Lõpptähtaeg: 2029

Easy2reUse projekt arendab intelligentset taaskasutatavat maski tervishoiutöötajatele, kriitilistele töögruppidele ja kodanikele. Mask on jätkusuutlik, kergesti hingamist tagav, mugav pikaajaliseks kandmiseks, madala maksumusega, lihtsalt puhastatav ning vastavuses universaalse sobivuse ja standardinõuetega. Maski kasutajakogemusi uuritakse põhjalikult Soomes ja Hispaanias. Maski puhastamine ja hooldamine haigla- ning muudes keskkondades on oluline osa selle taaskasutatavuse ja puhtusenõuete täitmise tagamisel.

Taaskasutatavate näomaskide turuvalmiduse uuring keskendub tootmisprotsesside kavandamisele, rõhutades materjalide hankimist, kulutõhusust ja kestlikkust. Majandusliku teostatavuse, kasutusmugavuse ja tootmise efektiivsuse terviklik arusaam saavutatakse, ühendades kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed analüüsid kogu prototüüpide arenduse ja katsetamise faasides. Nende katsete käigus hinnatakse elektroonikaga integreeritud maskiprototüüpide funktsionaalsust, vastupidavust ning vastavust kehtivatele eeskirjadele ja standarditele. Samuti koostatakse dokumentatsioon ELi tüübikinnituseks ning kehtestatakse ja kontrollitakse sisemine kvaliteedikontrollisüsteem.

Projekt uurib häid tavasid ja väljakutseid tootmises, regulatiivses vastavuses ja turule sisenemisel, kasutades teadmisi sarnastest tööstusharudest. Võrdlevaid juhtumiuuringuid, elutsükli maksumuse (LCC) analüüse ning turu- ja tehnoloogiavalmiduse (MRL ja TRL) hindamisi kasutatakse skaleeritavate tootmisplaanide koostamisel. Samuti töötatakse välja valmisolekuplaan ladustamiseks, tootmise laiendamiseks ja kasutuselevõtuks tervishoiutöötajate ja elanikkonna poolt pandeemiate ajal, mis on rakendatav kogu Euroopas. Tootmisprotsess on kavandatud nii, et tootmine toimuks Euroopas, toetades piirkondliku tarneahela vastupidavust. Turuvalmidust ja kulutõhusust hinnatakse selleks, et luua terviklik plaan kiireks tootmiseks ja laialdaseks turule sisenemiseks.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Karin Reinhold

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 354 560 €

Lõpptähtaeg: 2028

Projekt edendab ja toetab tehisintellektil põhinevate virtuaalassistentide (VA) kasutuselevõttu ja integreerimist avaliku sektori rehabilitatsioonis. Projekti tulemusi saab rakendada erinevatel tasanditel – otsustusprotsessides, töömahukates rehabilitatsiooniteenustes, sidusrühmade ja patsientide jaoks ning tervisetehnoloogia tööstuses Euroopas.

Virtuaalassistentide arendamine on keeruline, kuna tervishoiuregulatsioonid on rangelt piiravad ja hübriidse e-rehabilitatsiooni arendamiseks on juhiseid vähe. Projektimeeskond loob hoolikalt planeeritud ja reaalsetes olukordades testitud virtuaalassistentide demo-versioone ning töötab välja juhised ja nõuete kirjeldused, mis toetavad nende rakendamist.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Mari-Klara Stein

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 265 172 €

Lõpptähtaeg: 2029

Arutelud tööaja lühendamise üle hoogustuvad Euroopa poliitika- ja avalikus ruumis, peegeldades demograafilisi surveid, aeglast majanduskasvu ning nõudlust kestlikumate tööturgude järele. Kuigi tööaja lühendamine lubab parandada heaolu, võrdsust ja kaasatust, on olemasolev tõendusmaterjal endiselt killustunud ning sageli piiratud ühe riigi pilootprojektide ja universaalsete mudelitega, nagu neljapäevane töönädal.

OPTIME – Opportunities for Time in Employment, Environment, and Equality – käsitleb seda lünka, luues esimese riikideülese ja mitmetasandilise tõendusbaasi teostatavate, kaasavate ja kestlike tööaja lühendamise mudelite kohta. OPTIME ühendab mikro-, meso- ja makrotasandi vaatenurgad kaheksas Euroopa riigis, kombineerides sekundaarseid andmestikke, ajalooliste reformide uuringuid, olemasolevate pilootprojektide andmeid, uusi esmaseid andmeid soodustavate ja takistavate tegurite kohta, uusi mitut riiki hõlmavaid pilootprojekte ning veebieksperimente.

Selline terviklik uurimisdisain võimaldab uudset modelleerimist tööaja lühendamise mõjude kohta töötajatele, organisatsioonidele ja ühiskondadele. Erilist tähelepanu pööratakse alaesindatud ja haavatavatele rühmadele, nagu naised, hoolduskoormusega inimesed, sisserändajad, vanemaealised ning neurodivergentsed töötajad, samuti keskkonnamõjudele, sealhulgas pendelrändele, energiakasutusele ja süsinikujalajäljele.

Üks keskseid uuendusi on tulemuste koosloome poliitikakujundajate, sotsiaalpartnerite, tööandjate ja kodanikuühiskonnaga Euroopa sidusrühmade paneeli, riiklike töötubade ja tulevikuseire harjutuste kaudu. Need protsessid tagavad, et empiirilised teadmised teisenduvad rakendatavateks poliitikasoovitusteks, elluviimise tööriistakomplektideks ja tulevikustsenaariumideks.
Soodustavate tegurite, takistuste ja tulemuste süsteemse tuvastamise kaudu pakub OPTIME tõenduspõhiseid strateegiaid tööaja lühendamise mudelite laiendamiseks viisil, mis suurendab vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja kestlikkust. Lisaks akadeemilise teadmise edendamisele loob OPTIME Euroopa esimese integreeritud poliitikaraamistiku tööaja lühendamise kohta, positsioneerides Euroopa Liidu üleilmseks eestvedajaks töö tuleviku kujundamisel.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Wolfgang Dieter Gerstlberger

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 248 775 €

Lõpptähtaeg: 2029

Eesti põlevkivituhamägede veed on mineraalaineterikkad ja leeliselised ning sisaldavad märkimisväärses koguses väärtuslikke koostisosi. Süsteemist väljuv vesi hetkel lihtsalt neutraliseeritakse, mis on sotsiaalmajanduslik koormus.

Selle projekti eesmärk on muuta see sotsiaalmajanduslik koormus väärtuse loomise võimaluseks, töötades välja ja tõestades integreeritud veepuhastuslahenduse, mis võimaldab koostisosade eraldamist ja turustamist. Väärtuslikud tooted on peamiselt kaaliumpõhised. Näiteks on nii KOH-l kui ka K2SO4-l märkimisväärne turuväärtus ning neid kasutatakse vastavalt aluskemikaalidena mitmesugusteks otstarveteks ja kvaliteetväetisena. Puhastamisprotsessi muudeks kõrvalsaadusteks võivad olla turustatavad kogused puhastatud vett või rohelist vesinikku.

Kasutades Enefit Industry-t olulise partnerina ja Balti elektrijaama tuhamäge nr 1 pilootkohana keskendub projekt mastaapsetele rakendamisele suunatud tulemustele.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Veiko Lember

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 222 750 €

Lõpptähtaeg: 2029

RADARi projekti eesmärgiks on edendada avalike teenuste ja halduste demokraatiliku valitsemist. Avaliku halduse legitiimsuse tõendamiseks keskendutatakse demokraatlikele pidepunktidle, uutele narratiividele ning haridusele.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Alexandros Pazaitis

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 216 000 €

Lõpptähtaeg: 2026

Projekti visioon on uurida tingimusi, millest lähtuvalt saab luua kliimakindla globaalse majanduse ja ühiskonna. Seistes silmitsi kliimakrahhiga, seisab poliitökonoomia kui teadusvaldkond ja reaalmaailma praktika silmitsi kahe tülika sõltuvustega: fossiilsete kütuste ja sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Need takistavad kliimakriisi lahendamiseks vajalike sotsiaalmajanduslike kontseptsioonide ja võimalike strateegiate väljatöötamist. Projekti eesmärk on uurida, dokumenteerida ja teostatavusuuringute abil hinnata transformatiivseid praktikaid, milleks on unikaalsed tehnoloogilised lahendused, tootmisprotsessid ning organisatoorsed viisid, mis võimestavad kliimamuutustega kohanemist ja mõjude leevendamist kohalikul tasandil, samaaegselt demonstreerides vastupanuvõimet kliimamuutustele ülemaailmselt. Antud eesmärgi kaudu püüdleb projekt kliimamuutustele vastupanuvõimeliste arengusuundade uurimise ja praktiseerimise võimekuse suurendamise poole.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Wolfgang Dieter Gerstlberger ja Anu Masso

Instituut: Ärikorralduse instituut ja  Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 223 658 €

Lõpptähtaeg: 2028

Finest Twinsi projekti eesmärgiks on luua targa linna tippkeskus, mis keskendub viiele valdkonnale: transport, energia, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Tippkeskus on otsustes autonoomne ja selle ärimudeli oluliseks osaks on konkurentsipõhiste teadusarendusgrantide arendamine. Tippkeskuse loomisse on kaasatud TalTechi ja Aalto Ülikooli tippteadlased nendes viies valdkonnas. Projekti suurem eesmärk on edasi arendada Eesti e-riiki, keskendudes kohalikule tasandile ja sellele, kuidas linnateenused muutuksid piiriülesteks

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Kristi Jaomets

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 139 731 €

Lõpptähtaeg: 2026

EquiTechi projekti üldeesmärk on suurendada Eesti ja Leedu ametiasutuste suutlikkust tegeleda eelarvamuste ja diskrimineerimise riskidega ADMi menetlustes. See saavutatakse uuringute, abimaterjalide, koolituste ja meediakampaania väljatöötamise kaudu. 

See saavutatakse järgmiselt:
1. Dokumendiuuring, mis käsitleb lünki Eesti ja Leedu tehisintellekti käsitlevas poliitikas ja õiguslikus raamistikus, koos võimalike diskrimineerimis- ja eelarvamuste riskide kaardistamisega Eesti ametiasutuste poolt kasutatavates ADM-süsteemides.
2. Praktiliste vahendite väljatöötamine, et ära hoida võimalikke diskrimineerimise ja eelarvamuste riske ADM-süsteemide kavandamisel ja kasutuselevõtmisel;
3. ADM süsteemide kasutajate ja väljatöötajate oskuste ja teadmiste parandamine läbi koolituste, õppereiside, rahvusvahelise konverentsi ja akadeemiliste veebiseminaride kaudu;
4. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine diskrimineerimise ja eelarvamuste riskidest avaliku sektori ADM-süsteemides.
Selle tulemusena vähendame diskrimineerimise ja eelarvamuste võimalikku tekkimist Eesti ja Leedu ADM-süsteemides ning anname teistele liikmesriikidele eeskuju, aidates kaasa rassismivastastele riiklikele tegevuskavadele ja antisemitismi, moslemivastase vihkamise ja ksenofoobia, LGBTIQ-foobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastastele strateegiatele.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Tiina Randma-Liiv

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 288 712.50 €

Lõpptähtaeg: 2026

Euroopa riikide COVID-pandeemia järgne poliitika keskendub “normaalsuse” taastamisele peale kriisi. Selliseid pingutusi peegeldab uurimistöö “vastupidavuse” kohta, mis on saanud peamiseks kriisijuhtimise paradigmaks. Sellegipoolest on olemas mitmeid olulisi riigivalitsemise väljakutseid, mida “vastupidavuselele” keskenduv lähenemine ei käsitle. Eelkõige, kuidas saaksid Euroopa ühiskonnad arendada paidlikku kohandumist ja proaktiivset innovatsiooni kriiside juhtimisel olukordades, kus varasemate praktikate juurde tagasipöördumine ei ole võimalik ega soovitav? Kuidas saavad demokraatlikud institutsioonid üleval hoida väärtusi nagu demokraatia, õigusriik and kodanike põhiõiguste tagamine kriisist põhjustatud turbulentsi kontekstis? ROBUST projekt uurib selliseid väljakutseid eesmärgiga aidata kaasa paradigma muutusele “vastupidavusest” “kestliku” kriisijuhtimiseni.

Projekti eesmärgiks on operatsionaliseerida tulevikku vaatav kestliku kriisijuhtimise kontseptsioon ja uurida empiiriliselt selle toimimist.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Tõnn Talpsepp

Instituut: Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut

Maht: 130 000 €

Lõpptähtaeg: 2026

TalTechi poolt juhitud finantspädevuse tõstmise arendamise projekti eesmärgiks on pakkuda koostöös erinevate institutsioonide ning teadlastega tellijale vajaliku teadusliku ekspertrühma olemasolu lahendamaks projekti käigus erinevaid finantskirjaoskuse tõstmisega seotud probleeme ja teostamaks mõõtmisi ning eksperimente. 

Projekti käigus teostatakse lähteülesandes kirjeldatud analüüs, vastatakse uurimisküsimustele ning pakutakse täiendavalt välja omapoolseid tegevusi ning meetmeid, mis aitaks kaasa rahatarkkuse edendamisele. Projektis osalevad teadlased TalTechist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Estonian Business Schoolist, Ettevõtluskõrgkoolist Mainor ning väliste partneritena teadlased Aalto Ülikoolist (Soome), Trieri Ülikoolist (Saksamaa) ning Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa).

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Jaanus Müür

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 207 532€

Lõpptähtaeg: 2025

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Veiko Lember

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 729 688 €

Lõpptähtaeg: 2025

Avalik haldus Euroopas seisab topelt väljakutse ees – kuidas kohaneda ühiskonna digitaliseerumisega ning samal ajal tagada riikide jätkusuutlik areng. PADST projekti eesmärk on luua TalTech’is uuel tasemel teadus-, õppe- ja teadmussiirde võimekused avaliku halduse, digitaalsete muutuste ning rohepöörde ristumisteel. Koostöös juhtivate Euroopa ülikoolidega – KU Leuven, UCL ja Utrechti ülikool – arendatakse välja teadmuskeskus, mis panustab uue ajastu avaliku halduse võimekuste arengusse Eestis, Euroopas ja mujal.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Veiko Lember

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 394 425 €

Lõpptähtaeg: 2024

Tööstusrevolutsiooni käigus tutvustati ühiskonnale uusi tehnoloogiaid, mis tekitasid märkimisväärseid regionaalseid kui rahvusvahelisi majanduslikke hüvesid. Majanduse globaliseerumisel aga kaotasid Euroopa linnad oma tööstusliku tootmise võimsuse ja ka võimekuse, spetsialiseerudes teadmistepõhisele majandusele. Selliste muutuste tulemusel on vähenenud töökohtade arv tootmises ning kasutamata tööstuspiirkonnad on jäetud lagunema.

CENTRINNO on Euroopa Liidu rahastatud projekt, mille eesmärk on muuta vanad tööstusalad uuteks kestlikeks loovklastriteks, tootmislaboriteks ja kogukonnakeskusteks. Seejuures silmas pidades võimalikult väikest kaasnevat ökoloogilist jalajälge, kogukonda kaasavaid kultuuritegevusi ning kultuuripärandil baseeruvat sotsiaalset sidusust. Projekti käigus arendatakse ning demonstreeritakse uusi mõtteviise, lähenemisi ning strateegiaid, mis on vastavuses praeguse aja ökoloogiliste ja majanduslike väljakutsetega. Industriaalse pärimusega piirkonnad on innovatsiooni katalüsaatoriteks, et muuta linnamajandus mitmekesiseks ja kaasavaks.

Projekti juhtpartner on Milano; lisaks osalevad veel Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Šveits, Taani.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Archil Chochia

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 387 500 €

Lõpptähtaeg: 2024

Projekt fokusseerub uurimusele, kuidas meedias esitatud diskursused on üles ehitatud edendamaks või takistamaks Euroopa projekti ja milline on ühiskondlik vastukaja arvamusliidrite-meedia-avaliku arvamuse kontekstis.

MEDIATIZED EU toetub kahele põhimõttelisele eeldusele. Esiteks, et meedial on reaalsuse konstrueerimisel keskne roll - see mõjutab reaalsuse poliitilist ülesehitust ning sulgeb poliitilise dünaamika kas samaväärselt või asjakohasemalt kui seda teevad ametlikud poliitilised protsessid. Teiseks tunnistab MEDIATIZED EU mitme Euroopa olemasolu, ning sellest tulenevalt ka erinevaid narratiive selle kohta, mida tähendab „olla eurooplane” ja mida tähendab olla „Euroopa” kui ühisprojekt. Selles mõttes püüab MEDIATIZED EU analüüsida "Euroopa projekti" esindatust ja "euroopastumise" kontseptsiooni ja protsesse, mida nii tava- kui digitaalne meedia Euroopas edastab, ning ka seda, millisena Euroopa avalik arvamus seda esindatust tunnetab. Projekt kaardistab ja analüüsib poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja õiguslikku teavet ning valeinfosüsteeme, protsesse ja dünaamikat, mis loovad erineva ELi esindatuse Euroopa meediumiruumis, ning mõistab võimalusi, kuidas avalik arvamus erinevates Euroopates ja Euroopas eneses neid protsesse omaks võtab, läbi räägib, koopteerib või vaidlustab.

Oma tugeva poliitilise ja kommunikatsiooni komponendiga loob MEDIATIZED EU tulemuste kogumi, mis on suunatud erinevatele sihtgruppidele, sealhulgas teadusartiklid, raamatud ja raamatute peatükid, poliitikate ja heade tavade soovitused, podcast-id, veebisaidid, arvamusavaldused või kõrgkoolide õppekavad.

Juhtivteadurid: Abel Polese, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 464 139 €

Lõpptähtaeg: 2024

Projekt suhestub uudsete võimalustega endise NSVL territtooriumitel teostamaks uurimusi seadustatud ja informaalsete tõkete suhtes, fokusseerudes turule sisenemise mõjuanalüüsile kaheksa endise liiduvabariigi suhtes.

Juhtivteadur: Aaro Hazak

Instituut: Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut

Maht: 900 000 €

Lõpptähtaeg: 2023

Tallinna Tehnikaülikool juhib projekti koostöös rahvusvaheliselt juhtivate kolleegide Aalto, Helsingi ja Tel Avivi Ülikooliga.

Projekti eesmärgiks on paremini mõista indiviidi käitumise ning erinevate majanduslike otsuste ja protsesside tulemuslikkuse seoseid. Käitumuslik majandusteadus on aidanud mõista kõrvalekaldeid majanduslikust ratsionaalsusest, samas kui olemuslike individuaalsete eripärade roll majandusotsuste kujunemisel vajab täiendavat uurimist. Paremini kujundatud poliitika- ja juhtimismeetmed ning institutsioonid, mis arvestavad individuaalsete eripäradega, annavad võimaluse inimkapitali paremaks rakendamiseks ning majandusliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Projekt ühendab majanduse, rahanduse, rakendusfilosoofia ja neuroteaduste valdkondi ning hõlmab mitmeid teadus-arendusvõimekuse tõstmisele suunatud tegevusi, kaasates projekti partnerülikoolide rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud tippteadlaseid.

2020-2023 kestva projekti oluliseks osaks on panustamine doktorandide ja noorte teadlaste arengusse mainekate partnerülikoolidega koostöös, sh ühised doktorikursused, seminarid, konverentsid ja juhendamine-nõustamine.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Vasilis Kostakis

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 1 017 275 €

Lõpptähtaeg: 2022

COSMOLOCALISM dokumenteerib, analüüsib, testi, hindab ja tekitab teadlikkust tekkivast tootmisviisist, mis põhineb digitaalsete ühendite (nt avatud teadmiste ja disaini) koosmõjul kohalike tootmis- ja automatiseerimistehnoloogitega (alates 3D printimisest ja CNC masinatest kuni madala tehnoloogiaga tööriistad ja käsitöö). Selline lähenemine võib katalüseerida üleminekut uuele kaasavale tootmismudelitele, nagu näiteks "globlaane disain, kohalik tootmine" (DGML mudel. COSMOLOCALISM on DGML-i nähtuse piloot juhitav uurimine, mille eesmärk on mõista asjakohaseid organisatsioonilisi mudeleid, nende arengut ja laiemat politilist majandust/ökoloogiat ja poliitilisi mõjusid. Erinevate juhtumiuuringute ja osalusdokumentide uuringute abil uuritakse tingimusi, mille alusel DGML mudel areneb.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Robert Krimmer

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: ca 8 000 000 €

Lõpptähtaeg: 2021

TOOP (The “Once-Only” Principle Project) on innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on uurida ja demonstreerida andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist piiriüleselt, eesmärgiga vähendada ettevõtete ja avaliku sektori asutuste halduskoormust ja toetada digitaalse ühisturu toimimist. Ühekordsuse põhimõtte kohaselt peaksid ettevõtted riigile mis tahes andmeid esitama vaid ühe korra ning avaliku sektori asutused peaksid neid andmeid jagama ja taaskasutama. TOOPi eesmärk on uurida ja testida selle põhimõtte rakendamist piiriülesel ja üle-euroopalisel tasandil, arendades välja üldistatud IT arhitektuuri, mis on võimeline ühendama andmebaase ja infosüsteeme erinevates riikides. Seda arhitektuuri testitakse kolmes pilootvaldkonnas: 1) piiriülesed e-teenused ettevõtete mobiilsuse suurendamiseks; 2) ettevõtete andmete uuendamine; ning 3) laevade ja laevameeskondade e-sertifikaadid. TOOPi piloodid on ambitsioonikad ja suuremahulised, kaasates 60 infosüsteemi 20 EL liikmesriigis ja assotsieerunud riigis. Projekti üldkoordinaator on TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut (RNI). Lisaks juhtimisülesannetele uurib RNI projektis piiriülese andmevahetusega seotud barjääre ning panustab projekti mõjude analüüsi. Projekti on kaasatud ka TTÜ tarkvarateaduse instituut, kes koordineerib IT arhitektuuri arendamist.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Erkki Karo

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 297 000 €

Lõpptähtaeg: 2021

Uuringu eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine konkurentsivõime tõstmiseks.Võttes arvesse jätkusuutliku arengu põhimõtteid vaadeldakse lisandväärtuse tõstmise ja tooraine parema kasutamise perspektiive. Eesti biomajanduse hetkeseisu analüüsitakse kuue väärtusahela lõikes: toit ja sööt; tselluloosi-, paberi-, puittooted ja puitehitus; tekstiil ja rõivad; kütused ja energia; biomaterjalid, kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted ja biomajandusega seotud ökosüsteemi teenused. Uuritakse parimate võimalike innovatiivsete tehnoloogiate sobivust Eesti bioressursside väärindamiseks. Töötatakse välja Eesti biomajanduse arengu stsenaariumid ning ärimudelid valitud valdkondades ja analüüsitakse nende sotsiaal-, majandus- ja keskkonna mõju. Ettevõtjad ning poliitikakujundajad saavad kasutada väljatöötatud stsenaariume ja ärimudeleid strateegilisel planeerimisel ning biomajanduse poliitikate parendamiseks. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut koordineerib stseneeriumite väljatöötamise ning poliitikaanalüüsi ja soovituste tegevusi.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Tiina Randma-Liiv

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 245 000 €

Lõpptähtaeg: 2021

TROPICO projekti eesmärk on võrdlevalt uurida, kuidas erinevate riikide avalikud haldused on ümber kujundatud, et suurendada koostööd poliitika kujundamisel ja avalike teenuste osutamisel, edendades avalike, era ja ühiskondlike osapoolte osalemist. Projekt analüüsib koostööd valitsustes ja valitsuste poolt, erilise rõhuasetusega informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamisel ja selle mõjul riigivalitsemisele. Institutsionaalsete tingimuste ning individuaalsete soodustavate ja takistavate tegurite hindamine on oluline valitsuste suureneva koostöövõime mõistmisel. Riigi struktuurid ja administratiivsed traditsioonid loovad erinevad "stardipositsioonid" avalike sektorite puhul Euroopas. Samamoodi, individuaalsed hoiakud, oskused ja ametnike asjatundlikkus mängivad otsustavat rolli selle muutuse mõistmisel. TROPICO uurib koostööpraktikaid valitsuste sees (sisemine aspekt) ning avaliku, era ja kolmanda sektori vahel (välimine aspekt) mitmete poliitikavaldkondade lõikes. Projekt uurib innovatiivse koostöö osapooli ja meetmeid, kaasaarvatud IKT, ja nendevahelist seotust. Lisaks hindab projekt koostöö mõju riigivalitsemise legitiimsusele, vastutusele ja riigivalitsemise tõhususele. Antud multidistsiplinaarne projekt järgib võrdlevat lähenemist, uurides kümmet riiki, mis esindavad viit administratiivset traditsiooni Euroopas: Põhjamaine (Norra, Taani), Kesk- ja Ida-Euroopa (Eesti, Ungari), Kontinentaalne (Holland, Saksamaa), Napoleoni (Prantsusmaa, Hispaania; Belgia (segu)), ja Anglosaksi (Ühendkuningriik). Projektis kombineeritakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. TROPICO paneb suurt rõhku huvirühmade ja kasutajate kaasamisele kogu projekti vältel, et testida ja kajastada projekti leidude ja poliitika soovituste kohaldatavust.

Rohkem infot

TalTech 2025. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas

• Stein, Mari-Klara; Shollo, Arisa (2025). Microfoundations of rationality in the age of AI: On emotions, bodies and intelligence. Information and Organization, 35, 3,  #100583. DOI: 10.1016/j.infoandorg.2025.100583.

Majandusteaduskonna 2025. aasta tunnustatud teadusartiklid

• 2025. aasta teadusartikli preemia Huma Ittefaq  
  • Akhtar, Naeem; Ittefaq, Huma; Siddiqi, Umar Iqbal; Islam, Tahir; Hameed, Zahid; Kuzior, Aleksandra (2024). Zero-COVID and retail: Using multi-wave data to examine the role of perceived risk and psychological factors in shopping abandonment. Journal of Retailing and Consumer Services, 78,  #103737. DOI: 10.1016/j.jretconser.2024.103737
• 2025. aasta teadusartikli preemia Daria Podmetina
  • Berthinier-Poncet, Anne; Podmetina, Daria; Robbins, Peter (2025). The art of innovation: How arts-based initiatives can nurture innovation dynamic capabilities. Technovation, 148,  #103337. DOI: 10.1016/j.technovation.2025.103337
• 2025. aasta teadusartikli preemia Karin Jõeveer       
  • Anderson, Ronald W.; Jõeveer, Karin (2025). Bankers' pay and the evolving structure of US banking. Journal of Corporate Finance, 95,  #102864. DOI: 10.1016/j.jcorpfin.2025.102864.
• 2025. aasta teadusartikli preemia Mari-Klara Stein 
  • Boswell, John; Corbett, Jack; Grube, Dennis C.; Stein, Mari-Klara (2025). How does government feel? Toward a theory of institutional pathos in public administration. Public Administration Review, 85 (4),  962−972. DOI: 10.1111/puar.13901. 
• 2025. aasta teadusartikli preemia Natalia Levenko, Merike Kukk
  • Kukk, Merike; Levenko, Natalia (2024). Interest rate spreads: Different stories for different types of loan. Research in International Business and Finance, 72 (A),  102524. DOI: 10.1016/j.ribaf.2024.102524. 
• 2025. aasta teadusartikli preemia Ringa Raudla, Egert Juuse            
  • Raudla, Ringa; Juuse, Egert; Kuokštis, Vytautas; Cepilovs, Aleksandrs; Ylönen, Matti (2025). Drivers of fintech policy evolution: the role of policy learning and institutions. Policy & Politics, 53 (1),  87−108. DOI: 10.1332/03055736Y2024D000000042. 
• 2025. aasta teadusartikli preemia Ringa Raudla, Külli Sarapuu, Johanna Vallistu, Kerli Onno, Nastassia Harbuzova
  • Raudla, Ringa; Sarapuu, Külli; Vallistu, Johanna; Onno, Kerli; Harbuzova, Nastassia (2025). The politics of experimental policymaking: the influence of blame avoidance and credit claiming. Policy Sciences, 58,  245−266. DOI: 10.1007/s11077-025-09568-7. 
• 2025. aasta teadusartikli preemia Ringa Raudla        
  • Douglas, James W.; Szmer, John; Raudla, Ringa (2025). Political tax cycles in the US states: Opportunism versus ideological sincerity in governors' revenue proposals. Governance, 38 (2). DOI: 10.1111/gove.12886. 
• 2025. aasta teadusartikli preemia Ringa Raudla, Egert Juuse            
  • Raudla, Ringa; Juuse, Egert; Kuokstis, Vytautas; Cepilovs, Aleksandrs; Cipinys, Vytenis; Ylonen, Matti (2025). To sandbox or not to sandbox? Diverging strategies of regulatory responses to FinTech. Regulation & Governance, 19 (3),  917−932. DOI: 10.1111/rego.12630. 
• 2025. aasta teadusartikli preemia Wolfgang Drechsler, Rainer Kattel, Salah Chafik      
  • Drechsler, Wolfgang; Kattel, Rainer; Chafik, Salah (2024). Islamic public administration and Islamic public value: Towards a research agenda. Public Policy and Administration, 39, 4,  608−624. DOI: 10.1177/09520767231201799.
• 2025. teadusartikli preemia Mihhail Kirejev, Wolfgang Gerstlberger, Tarvo Niine          
  • Kirejev, Mihhail; Gerstlberger, Wolfgang Dieter; Niine, Tarvo (2025). Political ideologies and strategic management in municipal transportation: A comparative analysis of smart and sustainable development approaches. Cities, 162,  #105988. DOI: 10.1016/j.cities.2025.105988.
• 2025. teadusartikli preemia Aaro Hazak     
  • Hazak, Aaro; Liuhanen, Johanna; Kantojärvi, Katri; Sulkava, Sonja; Jääskeläinen, Tuija; Salomaa, Veikko; Koskinen, Seppo; Perola, Markus; Paunio, Tiina (2025). Schizophrenia genetic risk and labour market outcomes in the Finnish general population: Are schizophrenia-related traits penalised or rewarded? Comprehensive Psychiatry, 140,  #152600. DOI: 10.1016/j.comppsych.2025.152600.
• 2025. teadusartikli preemia Aleksi Oskar Johannes Kajander      
  • Kajander, Aleksi; Liivoja, Rain; Naagel, Maarja (2025). Cybersecurity of weapon systems: international law requirements and technical standards. Journal of Cybersecurity, 11 (1),  #tyaf017. DOI: 10.1093/cybsec/tyaf017.

TalTech 2024. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas

• Marquardt, Leon; Harima, Aki (2024). Digital boundary spanning in the evolution of entrepreneurial ecosystems: A dynamic capabilities perspective. Journal of Business Research, 182,  #114762. DOI: 10.1016/j.jbusres.2024.114762.

Majandusteaduskonna 2024. aasta tunnustatud teadusartiklid

• Harima, Aki; Harima, Jan; Freiling, Jörg (2024). Ecosystem Orchestration: Unpacking the Leadership Capabilities of Anchor Organizations in Nascent Entrepreneurial Ecosystems. Entrepreneurship Theory and Practice, 48 (6),  1404−1450. DOI: 10.1177/10422587241241824.
• Raudla, Ringa; Mohr, Zachary; Douglas, James W. (2024). Which managerial reforms facilitate public sector innovation? Public Administration, 102 (2), 771−788. DOI: 10.1111/padm.12951
• Raudla, Ringa; Sarapuu, Külli; Vallistu, Johanna; Harbuzova, Nastassia (2024). It is about time! Exploring the clashing timeframes of politics and public policy experiments. Perspectives on Public Management and Governance, 7 (4), 137−148. DOI: 10.1093/ppmgov/gvae008
• Ittefaq, Huma; Akhtar, Naeem; Siddiqi, Umar Iqbal; Islam, Tahir; Kuzior, Aleksandra (2024). The betrayal puzzle: Unravelling the connection between inauthenticity, corporate wrongdoing and brand betrayal with avoidance and reparation. Journal of Retailing and Consumer Services, 76, #103597. DOI: 10.1016/j.jretconser.2023.103597
• Männasoo, Kadri; Pareliussen, Jon Kristian; Saia, Artjom (2023). Digital capacity and employment outcomes: Microdata evidence from pre- and post-COVID-19 Europe. Telematics and Informatics, 83, #102024. DOI: 10.1016/j.tele.2023.102024
• Troitiño, David Ramiro; Mazur, Viktoria; Kerikmäe, Tanel (2024). E-governance and integration in the European union. Internet of Things, 27,  #101321. DOI: 10.1016/j.iot.2024.101321
• Olaniyi, O. Eunice; Solarte Vasquez, Maria Claudia; Inkinen, Tommi (2024). Smart Regulations in Maritime Governance: Efficacy, Gaps and Stakeholder Perspectives. Marine Pollution Bulletin, 202,  #116341. DOI: 10.1016/j.marpolbul.2024.116341.
• Masso, Anu; Kasapoglu, Tayfun; Kaun, Anne; Galis, Vasilis (2024). Citizens’ perspectives on platformisation of police work: a scenario and story-based exploration in Estonia and Sweden. Information Communication & Society, 27 (13),  2400−2418. DOI: 10.1080/1369118X.2024.2333842.
• Fadmastuti, M., Nowak, D., Crompvoets, J. (2024). Flood data platform governance: Identifying the technological and socio-technical approach(es) differences. Environmental Science & Policy, 162,  #103938. DOI: 10.1016/j.envsci.2024.103938.
• Toding, Martin; Mädamürk, Kaja; Venesaar, Urve; Malleus, Elina (2023). Teachers' mindset and attitudes towards learners and learning environment to support students' entrepreneurial attitudes in universities. The International Journal of Management Education, 21 (1),  100769. DOI: 10.1016/j.ijme.2023.100769.

Majandusteaduskonna 2024. aasta parim ESG valdkonna teadusartikkel

• Kostakis, V.; Pazaitis, A.; Liarokapis, M. (2023). Beyond high-tech versus low-tech: A tentative framework for sustainable urban data governance. Big Data & Society, 10 (1). DOI: 10.1177/20539517231180583

Majandusteaduskonna 2023. aasta tunnustatud teadusartiklid:

Kalantaridis, C.; Küttim, M. (2023). Multi-dimensional time and university technology commercialization as opportunity praxis: a realist synthesis of the accumulated literature. Technovation, 122, 102685
Artikkel

Robra, B.; Pazaitis, A.; Giotitsas, C.; Pansera, M. (2023). From creative destruction to convivial innovation - A post-growth perspective. Technovation, 125, 102760
Artikkel

Prokop, V.; Gerstlberger, W.; Zapletal, D.; Gyamfi, S. (2023). Do we need human capital heterogeneity for energy efficiency and innovativeness? Insights from European catching-up territories. Energy Policy, 177
Artikkel

Verhoest, K.; Callens, C.; Klijn, E., H.; Brogaard, L.; García‐Rayado, J.; Nõmmik, S. (2023). Designing cross‐sector collaboration to foster technological innovation: Empirical insights from eHealth partnerships in five countries. Public Administration Review, 1−18. 
Artikkel

Randma-Liiv, T. (2022). Organizing e-participation: Challenges stemming from the multiplicity of actors. Public Administration, 100 (4), 1037−1053.
Artikkel

Wouters, S.; Lember, V.; Janssen M.; Crompvoets, J. (2023). Strategies to advance the dream of integrated digital public service delivery in inter-organizational collaboration networks. Government Information Quarterly, 40 (1), 101779. 
Artikkel

Stein, M.-K.; Lim, E. T.; Tan, C.-W. (2022). Explaining Persistent Ineffectiveness in Professional Online Communities: Multilevel Tensions and Misguided Coping Strategies. Journal of the Association for Information Systems, 23 (1), 372−400. 
Artikkel

Levenko, N.; Staehr, K. (2023). Self-reported tax compliance in post-transition Estonia. Economic Systems, , 47 (3), 101047. 
Artikkel

Polese, A.; Fradejas-García, I.; Šimić Banović, R.; Škokić, V.; Kerikmäe, T.; Luis Molina, J.; Alpeza, M.; Lubbers, M. J.; Camerani, A. (2022). Labour Mobility and Informality: Romanian Migrants in Spain and Ethnic Entrepreneurs in Croatia; Politics and Governance, 10 (2), 279−292.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2023. aasta parim ESG valdkonna teadusartikkel:

Priavolou, C.; Troullaki, K.; Tsiouris, N.; Giotitsas, C.; Kostakis, V. (2022). Tracing sustainable production from a degrowth and localization perspective: A case of 3D printers. Journal of Cleaner Production,  376, 134291
Artikkel

TalTech 2022. aasta teadusartikkel tehnika ja tehnoloogia valdkonnas:

Saia, A.; Neshumayev, D.; Hazak, A.; Sander, P.; Jarvik, O.; Konist, A. (2022) Techno-economic assessment of CO2 capture possibilities for oil shale power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 169, ARTN 112938.
Artikkel

TalTech 2022. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:

Talpsepp, T.; Tanav, A.-L. (2021) Do gender, age and education affect herding in the real estate market? Journal of Behavioral and Experimental Finance, 32, #100571.
Artikkel 

Majandusteaduskonna 2022. aasta tunnustatud eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna teadusartikkel:

Kurashvili, M.; Reinhold, K.; Järvis, M. (2022). Managing an ageing healthcare workforce: a systematic literature review. Journal of Health Organization and Management.
Artikkel 

Majandusteaduskonna 2022. aasta tunnustatud teadusartiklid:

Salman, A.; Connolly, C.; Demirag, I. (2021). Testing times: governing a pandemic with numbers. Accounting Auditing Accountability Journal.
Artikkel 

Randma-Liiv, T. (2022). Adoption is not enough: Institutionalization of e-participation initiatives. Public Policy and Administration,  095207672110691. 
Artikkel 

Ferraro, S.; Agasisti, T.; Porcelli, F.; Soncin, M. (2021). Local governments’ efficiency and educational results: empirical evidence from Italian primary schools. Applied Economics, 53 (35),  4017−4039.
Artikkel 

Koroleva, E.; Laidroo, L.; Avarmaa, M. (2021). Performance of FinTechs: Are founder characteristics important? Journal of East European Management Studies, 2,  306−338.
Artikkel 

Hollebeek, L. D.; Kumar, V.; Srivastava, R. K.; Clark, M. K. (2022). Moving the stakeholder journey forward. Journal of the Academy of Marketing Science. 
Artikkel 

Chafik, S.; Drechsler, W. (2022). In the Semi‐Shadow of the Global West: Moroccan zawāyā as Good Public Administration. Public Administration Review, 82 (4),  747−755.
Artikkel 

Kuronen, J. O.; Winell, K.; Hartsenko, J.; Räsänen, K. P. (2022). Occupational health care personnel tackling alcohol overuse – an observational study of work processes and patient characteristics. BMC Public Health, 22 (1),  #67. 
Artikkel 

Männasoo, K. (2022). Working Hours and Gender Wage Differentials: Evidence from the American Working Conditions Survey. Labour Economics, 76,  #102148.
Artikkel 

Keypour, J.; Ahmadzada, U. (2021). Consolidating EU energy security by relying on energy de-politicisation. European Security,  1−23.
Artikkel 

Majandusteaduskonna 2021. aasta parim eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna teadusartikkel:
Prokop, V.; Gerstlberger, W.; Zapletal, D.; Striteska, M. K. (2021). The double-edged role of firm environmental behaviour in the creation of product innovation in Central and Eastern European countries. Journal of Cleaner Production,  #129989.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2021. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Mohr, Z. T.; Raudla, R.; Douglas, J. W. (2021). Comparing Cost Accounting Use across European Countries: The Role of Administrative Traditions, NPM Instruments, and Fiscal Stress. Public Administration Review, 81 (2),  299−307.
Artikkel

Hammerschmidt, J.; Durst, S.; Kraus, S., Puumalainen, K. (2021). Professional football clubs and empirical evidence from the COVID-19 crisis: Time for sport entrepreneurship? Technological Forecasting and Social Change, 165,  #120572. 
Artikkel

Laidroo, L.; Koroleva, E.; Kliber, A.; Rupeika-Apoga, R.; Grigaliuniene, Z. (2021). Business models of FinTechs – Difference in similarity? Electronic Commerce Research and Applications, 46,  #101034. 
Artikkel

Pazaitis, A.; Kostakis, V. (2021). Are the most influential websites peer-produced or price-incentivized? Organizing value in the digital economy. Organization. 
Artikkel

Harkmann, K.; Staehr, K. (2021). Current account drivers and exchange rate regimes in Central and Eastern Europe. Journal of International Money and Finance, 110,  ARTN 102286. 
Artikkel

Priavolou, C.; Tsiouris, N.; Niaros, V.; Kostakis, V. (2021). Towards Sustainable Construction Practices: How to Reinvigorate Vernacular Buildings in the Digital Era? Buildings, 11 (7),  #297. 
Artikkel

Kirs, M.; Lember, V.; Karo, E. (2021). Technology Transfer in Economic Periphery: Emerging Patterns and Policy Challenges. Review of Policy Research. 
Artikkel

Müür, J. (2021). Intermediating Smart Specialisation and Entrepreneurial Discovery: The Cases of Estonia and Helsinki Uusimaa. Journal of the Knowledge Economy. 
Artikkel

Drechsler, W. (2021). New development: Myanmar’s civil service—Responsible disobedience during the 2021 military coup. Public Money  Management, 41 (7),  577−580. 
Artikkel

Järv, O.; Masso, A.; Silm, S.; Ahas, R. (2021). The Link Between Ethnic Segregation and Socio‐Economic Status: An Activity Space Approach. Tijdschrift voor Economische en Sociale Geografie, 112 (3),  319−335. 
Artikkel

TalTech 2020. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:
Durst, S.; Zieba, M. (2020). Knowledge risks inherent in business sustainability. Journal of Cleaner Production, 251,  ARTN 119670. 
Artikkel

Majandusteaduskonna 2020. aasta parim eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna teadusartikkel:
Kasabov, E. (2020). Ignored, Silenced, Caricatured, Ridiculed, Patronised, and Hijacked: What Next for a post-Populist, post-Gilded-Age Countryside? Journal of Rural Studies, 75, 143-151.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2020. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Kattel, R.; Lember, V.; Tõnurist, P. (2020). Collaborative Innovation and Human-Machine Networks. Public Management Review, 22 (11), 1652−1673. 
Artikkel

Salman, A.; Ciaran, C.; Istemi, D. (2020). Toward an understanding of strategic control at a distance in public service delivery. Accounting Auditing  Accountability Journal, 34 (3), 558-590.
Artikkel

Kalantaridis, C.; Küttim, M. (2020). University Ownership and Information about the Entrepreneurial Opportunity in Commercialisation: A Systematic Review and Realist Synthesis of the Literature. The Journal of Technology Transfer, 46, 1487–1513.
Artikkel

Talpsepp, T.; Liivamägi, K.; Vaarmets, T. (2020). Academic abilities, education and performance in the stock market. Journal of Banking  Finance, 117, (105848).
Artikkel

Bekiros, S.; Nilavongse, R.; Uddin, G. S. (2020). Expectation-Driven House Prices and Debt Defaults: The Effectiveness of Monetary and Macroprudential Policies. Journal of Financial Stability, 49, (100760).
Artikkel

Raudla, R.; Bur, S.; Keel, K. (2020). The Effects of Crises and European‐Level Fiscal Governance Reforms on the Budgetary Processes of Member States. JCMS Journal of Common Market Studies, 58 (3), 740−756. 
Artikkel

Männasoo, K.; Meriküll, J. (2020). Credit constraints and RD over the boom and bust: Firm-level evidence from Central and Eastern Europe. Economic Systems, 44 (2), 1−14.
Artikkel

Illiashenko, P.; Laidroo, L. (2020). National culture and bank risk-taking: Contradictory case of individualism. Research in International Business and Finance, 51 (101069). 
Artikkel

TalTech 2019. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:
Toots, M. (2019). Why E-participation systems fail: The case of Estonia's Osale.ee. Government Information Quarterly, 36 (3), 546−559. 
Artikkel

Majandusteaduskonna 2019. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Laidroo, L.; Avarmaa, M. (2020). The role of location in FinTech formation. Entrepreneurship and Regional Development, 32 (7-8), 555−572. 
Artikkel

Vaarmets, T.; Liivamägi K.; Talpsepp, T. (2019). How Does Learning and Education Help to Overcome the Disposition Effect. Review of Finance, 23 (4), 801−830. 
Artikkel

Rosenberg, S. (2019). The effects of conventional and unconventional monetary policy on house prices in the Scandinavian countries. Journal of Housing Economics, 46, (101659). 
Artikkel

Kukk, M. (2019). Debt repayment problems: short-term and long-term implications for spending. Review of Economics of the Household, 17 (2), 715−740. 
Artikkel

Lember, V.; Brandsen, T.; Tõnurist, P. (2019). The Potential Impacts of Digital Technologies on Co-Production and Co-Creation. Public Management Review, 21 (11), 1665-1686.
Artikkel

Kickert, W.; Randma-Liiv, T. (2019). No Direct Influence of EU on Domestic Consolidation and Reform: Two Fiscal ‘Hardliners’, Netherlands and Estonia. Public Management Review, 21 (9), 1330−1347. 
Artikkel

Piatak, J. S.; Douglas, J. W.; Raudla, R. (2020). The role perceptions of government professionals: the effects of gender, educational field, and prior job sector. Public Management Review, 22 (10), 1515−1534. 
Artikkel

Kostakis, V. (2018). In Defense of Digital Commoning. Organization. 25 (6), 812-818. 
Artikkel

Karo, E. (2018). Mission-oriented innovation policies and bureaucracies in East Asia. Industrial and Corporate Change, 27 (5), 867−881. 
Artikkel
 

TalTech 2018. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:
Männasoo, K.; Hein, H.; Ruubel, R. (2018). The contributions of human capital, R&D spending and convergence to total factor productivity growth. Regional Studies, 52 (12), 1598-1611.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2018. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Kostakis, V.; Latoufis, K.; Liarokapis, M.; Bauwens, M. (2018). The convergence of digital commons with local manufacturing from a degrowth perspective: Two illustrative cases. Journal of Cleaner Production, 197, 1684−1693. 
Artikkel

Ferraro, S. (2018). Is information and communication technology satisfying educational needs at school? Computers & Education, 122, 194−204. 
Artikkel

Kickert, W.; Randma-Liiv, T. (2017). The Politics of Cutback Management in Thirteen European Countries: Statistical Evidence on Causes and Effects. Public Management Review, 19 (2), 175−193.
Artikkel

Pazaitis, A.; De Filippi, P.; Kostakis, V. (2017). Blockchain and value systems in the sharing economy: The illustrative case of Backfeed. Technological Forecasting and Social Change, 125, 105−115. 
Artikkel

Kalantaridis, C.; Küttim, M.; Govind, M.; Sousa, C. (2017). How to commercialise university-generated knowledge internationally? A comparative analysis of contingent institutional conditions. Technological Forecasting and Social Change, 123, 35−44. 
Artikkel

Carlberg, M.; Koppel, T.; Ahonen, M.; Hardell, L. (2018). Case-Control Study on Occupational Exposure to Extremely Low-Frequency Electromagnetic Fields and the Association with Meningioma. BioMed Research International. 
Artikkel

Raudla, R.; Douglas, J. W.; Savi, R.; Randma-Liiv, T. (2017). Fiscal Crisis and Expenditure Cuts: The Influence of Public Management Practices on Cutback Strategies in Europe. The American Review of Public Administration, 47 (3), 376−394. 
Artikkel

Zhao, X.; Drechsler, W. (2018). Wang Anshi’s economic reforms: proto-Keynesian economic policy in Song Dynasty China. Cambridge Journal of Economics, 16 (1), 1−16. 
Artikkel

Niine, T.; Kolbre, E.; Miina, A. (2017). Enablers and Constraints of Peripheral Air Cargo - a case study of Estonia. Journal of Air Transport Management, 61, 106−114. 
Artikkel

Cuestas, J. C.; Filipozzi, F.; Staehr, K. (2017). Uncovered Interest Parity in Central and Eastern Europe: Expectations and Structural Breaks. Review of International Economics, 25 (4), 695−710. 
Artikkel