Ülevaade | Majandusteaduskond

Juhtivteadur: Ralf-Martin Soe

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 32 000 000 €

Lõpptähtaeg: 2026

Finest Twinsi näol on tegemist teadusarendusalgatusega, mis arenes välja Ragnar Nurkse Instituudi teaduri Ralf-Martin Soe doktoritööst. Kaks sarnase kultuuritaustaga riiki, Eesti ja Soome, ühendavad jõud tipptasemel digitaalsete lahenduste loomiseks eesmärgiga edendada linnakeskkonda. Tuues riiki uued tehnoloogiad ja erilahendused seob projekt teaduslikud uuringud innovatsiooniga.

Programmi raames luuakse Tallinnase TalTechi linnakusse esimene ülemaailmne piiriülene targa linna tippkeskus, mis pöörab erilist rõhku viiele säästva arengu valdkonnale: energia, ehitus, arhitektuur, transport ning andmed ja valitsemine. Uusi tehnoloogiaid hakatakse katsetama Eesti linnades 2021. aastal. Ettevalmistusfaasis pärines projekti idee esialgne käivitamistugi peamiselt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult. Tippkeskuse rajamiseks vajaliku kapitali, kokku 32-miljonit eurot, sai TalTech Eesti riigilit ning Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020, olles ühtlasi ka suurim konkurentsipõhine teadustoetus, mis Eestile jagatud.

Tallinnasse rajatava keskuse loomiseks teevad tihedat koostööd TalTech, Tallinna linn, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Aalto Ülikool ning Helsingi linna innovatsioonikeskus Forum Virium. Ühendades Soome ja Eesti teadus- ja arendustegevuse ressursid ning teadmised kestab Finest Twins aastani 2026.

Projekti põhieesmärk on parandada inimeste elukvaliteeti võttes kasutusele uudseid tehnoloogiad ning muutes seeläbi Eesti linnad nutikamateks!

Rohkem infot

Juhtivteadur: Aaro Hazak

Instituut: Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut

Maht: 900 000 €

Lõpptähtaeg: 2023

Tallinna Tehnikaülikool juhib projekti koostöös rahvusvaheliselt juhtivate kolleegide Aalto, Helsingi ja Tel Avivi Ülikooliga.

Projekti eesmärgiks on paremini mõista indiviidi käitumise ning erinevate majanduslike otsuste ja protsesside tulemuslikkuse seoseid. Käitumuslik majandusteadus on aidanud mõista kõrvalekaldeid majanduslikust ratsionaalsusest, samas kui olemuslike individuaalsete eripärade roll majandusotsuste kujunemisel vajab täiendavat uurimist. Paremini kujundatud poliitika- ja juhtimismeetmed ning institutsioonid, mis arvestavad individuaalsete eripäradega, annavad võimaluse inimkapitali paremaks rakendamiseks ning majandusliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Projekt ühendab majanduse, rahanduse, rakendusfilosoofia ja neuroteaduste valdkondi ning hõlmab mitmeid teadus-arendusvõimekuse tõstmisele suunatud tegevusi, kaasates projekti partnerülikoolide rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud tippteadlaseid.

2020-2023 kestva projekti oluliseks osaks on panustamine doktorandide ja noorte teadlaste arengusse mainekate partnerülikoolidega koostöös, sh ühised doktorikursused, seminarid, konverentsid ja juhendamine-nõustamine.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Abel Polese, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 464 139 €

Lõpptähtaeg: 2024

Projekt suhestub uudsete võimalustega endise NSVL territtooriumitel teostamaks uurimusi seadustatud ja informaalsete tõkete suhtes, fokusseerudes turule sisenemise mõjuanalüüsile kaheksa endise liiduvabariigi suhtes.

Juhtivteadur: Veiko Lember

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 394 425 €

Lõpptähtaeg: 2024

Tööstusrevolutsiooni käigus tutvustati ühiskonnale uusi tehnoloogiaid, mis tekitasid märkimisväärseid regionaalseid kui rahvusvahelisi majanduslikke hüvesid. Majanduse globaliseerumisel aga kaotasid Euroopa linnad oma tööstusliku tootmise võimsuse ja ka võimekuse, spetsialiseerudes teadmistepõhisele majandusele. Selliste muutuste tulemusel on vähenenud töökohtade arv tootmises ning kasutamata tööstuspiirkonnad on jäetud lagunema.

CENTRINNO on Euroopa Liidu rahastatud projekt, mille eesmärk on muuta vanad tööstusalad uuteks kestlikeks loovklastriteks, tootmislaboriteks ja kogukonnakeskusteks. Seejuures silmas pidades võimalikult väikest kaasnevat ökoloogilist jalajälge, kogukonda kaasavaid kultuuritegevusi ning kultuuripärandil baseeruvat sotsiaalset sidusust. Projekti käigus arendatakse ning demonstreeritakse uusi mõtteviise, lähenemisi ning strateegiaid, mis on vastavuses praeguse aja ökoloogiliste ja majanduslike väljakutsetega. Industriaalse pärimusega piirkonnad on innovatsiooni katalüsaatoriteks, et muuta linnamajandus mitmekesiseks ja kaasavaks.

Projekti juhtpartner on Milano; lisaks osalevad veel Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Šveits, Taani.

Rohkem infot

Juhtivteadurid: Archil Chochia

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 387 500 €

Lõpptähtaeg: 2024

Projekt fokusseerub uurimusele, kuidas meedias esitatud diskursused on üles ehitatud edendamaks või takistamaks Euroopa projekti ja milline on ühiskondlik vastukaja arvamusliidrite-meedia-avaliku arvamuse kontekstis.

MEDIATIZED EU toetub kahele põhimõttelisele eeldusele. Esiteks, et meedial on reaalsuse konstrueerimisel keskne roll - see mõjutab reaalsuse poliitilist ülesehitust ning sulgeb poliitilise dünaamika kas samaväärselt või asjakohasemalt kui seda teevad ametlikud poliitilised protsessid. Teiseks tunnistab MEDIATIZED EU mitme Euroopa olemasolu, ning sellest tulenevalt ka erinevaid narratiive selle kohta, mida tähendab „olla eurooplane” ja mida tähendab olla „Euroopa” kui ühisprojekt. Selles mõttes püüab MEDIATIZED EU analüüsida "Euroopa projekti" esindatust ja "euroopastumise" kontseptsiooni ja protsesse, mida nii tava- kui digitaalne meedia Euroopas edastab, ning ka seda, millisena Euroopa avalik arvamus seda esindatust tunnetab. Projekt kaardistab ja analüüsib poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja õiguslikku teavet ning valeinfosüsteeme, protsesse ja dünaamikat, mis loovad erineva ELi esindatuse Euroopa meediumiruumis, ning mõistab võimalusi, kuidas avalik arvamus erinevates Euroopates ja Euroopas eneses neid protsesse omaks võtab, läbi räägib, koopteerib või vaidlustab.

Oma tugeva poliitilise ja kommunikatsiooni komponendiga loob MEDIATIZED EU tulemuste kogumi, mis on suunatud erinevatele sihtgruppidele, sealhulgas teadusartiklid, raamatud ja raamatute peatükid, poliitikate ja heade tavade soovitused, podcast-id, veebisaidid, arvamusavaldused või kõrgkoolide õppekavad.

Juhtivteadurid: Abel Polese, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 193 200 €

Lõpptähtaeg: 2023

Uuenenud turgude alane projekt keskendub majandussektori osapooltele selgete juhendite puudumisele, mis annaks uutele turule sisenejatele võimaluse saada ülevaate majandustegevusega seotud varjatud riskidest endise NSVL piirkonnas.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Robert Krimmer

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: ca 8 000 000 €

Lõpptähtaeg: 2021

TOOP (The “Once-Only” Principle Project) on innovatsiooniprojekt, mille eesmärk on uurida ja demonstreerida andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamist piiriüleselt, eesmärgiga vähendada ettevõtete ja avaliku sektori asutuste halduskoormust ja toetada digitaalse ühisturu toimimist. Ühekordsuse põhimõtte kohaselt peaksid ettevõtted riigile mis tahes andmeid esitama vaid ühe korra ning avaliku sektori asutused peaksid neid andmeid jagama ja taaskasutama. TOOPi eesmärk on uurida ja testida selle põhimõtte rakendamist piiriülesel ja üle-euroopalisel tasandil, arendades välja üldistatud IT arhitektuuri, mis on võimeline ühendama andmebaase ja infosüsteeme erinevates riikides. Seda arhitektuuri testitakse kolmes pilootvaldkonnas: 1) piiriülesed e-teenused ettevõtete mobiilsuse suurendamiseks; 2) ettevõtete andmete uuendamine; ning 3) laevade ja laevameeskondade e-sertifikaadid. TOOPi piloodid on ambitsioonikad ja suuremahulised, kaasates 60 infosüsteemi 20 EL liikmesriigis ja assotsieerunud riigis. Projekti üldkoordinaator on TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut (RNI). Lisaks juhtimisülesannetele uurib RNI projektis piiriülese andmevahetusega seotud barjääre ning panustab projekti mõjude analüüsi. Projekti on kaasatud ka TTÜ tarkvarateaduse instituut, kes koordineerib IT arhitektuuri arendamist.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Vasilis Kostakis

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 1 017 275 €

Lõpptähtaeg: 2022

COSMOLOCALISM dokumenteerib, analüüsib, testi, hindab ja tekitab teadlikkust tekkivast tootmisviisist, mis põhineb digitaalsete ühendite (nt avatud teadmiste ja disaini) koosmõjul kohalike tootmis- ja automatiseerimistehnoloogitega (alates 3D printimisest ja CNC masinatest kuni madala tehnoloogiaga tööriistad ja käsitöö). Selline lähenemine võib katalüseerida üleminekut uuele kaasavale tootmismudelitele, nagu näiteks "globlaane disain, kohalik tootmine" (DGML mudel. COSMOLOCALISM on DGML-i nähtuse piloot juhitav uurimine, mille eesmärk on mõista asjakohaseid organisatsioonilisi mudeleid, nende arengut ja laiemat politilist majandust/ökoloogiat ja poliitilisi mõjusid. Erinevate juhtumiuuringute ja osalusdokumentide uuringute abil uuritakse tingimusi, mille alusel DGML mudel areneb.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Erkki Karo

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 297 000 €

Lõpptähtaeg: 2021

Uuringu eesmärk on Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste väljaselgitamine konkurentsivõime tõstmiseks.Võttes arvesse jätkusuutliku arengu põhimõtteid vaadeldakse lisandväärtuse tõstmise ja tooraine parema kasutamise perspektiive. Eesti biomajanduse hetkeseisu analüüsitakse kuue väärtusahela lõikes: toit ja sööt; tselluloosi-, paberi-, puittooted ja puitehitus; tekstiil ja rõivad; kütused ja energia; biomaterjalid, kemikaalid, farmaatsia- ja plasttooted ja biomajandusega seotud ökosüsteemi teenused. Uuritakse parimate võimalike innovatiivsete tehnoloogiate sobivust Eesti bioressursside väärindamiseks. Töötatakse välja Eesti biomajanduse arengu stsenaariumid ning ärimudelid valitud valdkondades ja analüüsitakse nende sotsiaal-, majandus- ja keskkonna mõju. Ettevõtjad ning poliitikakujundajad saavad kasutada väljatöötatud stsenaariume ja ärimudeleid strateegilisel planeerimisel ning biomajanduse poliitikate parendamiseks. Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut koordineerib stseneeriumite väljatöötamise ning poliitikaanalüüsi ja soovituste tegevusi.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Tiina Randma-Liiv

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 245 000 €

Lõpptähtaeg: 2021

TROPICO projekti eesmärk on võrdlevalt uurida, kuidas erinevate riikide avalikud haldused on ümber kujundatud, et suurendada koostööd poliitika kujundamisel ja avalike teenuste osutamisel, edendades avalike, era ja ühiskondlike osapoolte osalemist. Projekt analüüsib koostööd valitsustes ja valitsuste poolt, erilise rõhuasetusega informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamisel ja selle mõjul riigivalitsemisele. Institutsionaalsete tingimuste ning individuaalsete soodustavate ja takistavate tegurite hindamine on oluline valitsuste suureneva koostöövõime mõistmisel. Riigi struktuurid ja administratiivsed traditsioonid loovad erinevad "stardipositsioonid" avalike sektorite puhul Euroopas. Samamoodi, individuaalsed hoiakud, oskused ja ametnike asjatundlikkus mängivad otsustavat rolli selle muutuse mõistmisel. TROPICO uurib koostööpraktikaid valitsuste sees (sisemine aspekt) ning avaliku, era ja kolmanda sektori vahel (välimine aspekt) mitmete poliitikavaldkondade lõikes. Projekt uurib innovatiivse koostöö osapooli ja meetmeid, kaasaarvatud IKT, ja nendevahelist seotust. Lisaks hindab projekt koostöö mõju riigivalitsemise legitiimsusele, vastutusele ja riigivalitsemise tõhususele. Antud multidistsiplinaarne projekt järgib võrdlevat lähenemist, uurides kümmet riiki, mis esindavad viit administratiivset traditsiooni Euroopas: Põhjamaine (Norra, Taani), Kesk- ja Ida-Euroopa (Eesti, Ungari), Kontinentaalne (Holland, Saksamaa), Napoleoni (Prantsusmaa, Hispaania; Belgia (segu)), ja Anglosaksi (Ühendkuningriik). Projektis kombineeritakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. TROPICO paneb suurt rõhku huvirühmade ja kasutajate kaasamisele kogu projekti vältel, et testida ja kajastada projekti leidude ja poliitika soovituste kohaldatavust.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Gunnar Prause

Instituut: Ärikorralduse instituut

Maht: 195 085 €

Lõpptähtaeg: 2021

Projekt Creative Ports ühendab riigiasutusi ja ettevõtlust toetavaid organisatsioone, kultuuriinstituute ja teadlasi, et stimuleerida kultuuri- ja loomesektori rahvusvahelistumist. Enamik Läänemere piirkonna disaini-, kunsti-, moe-, kirjastamis-, ning audiovisuaalsetest ja hasartmänguettevõtetest on keskmise suurusega ning neil puudub sageli rahvusvahelistele turgudele pääsemiseks vajalik kontaktide võrgustik. Creative Ports pakub teadmisi, hõlbustab teadmusvahetust ja töötab välja vahendid ettevõtlust toetavate organisatsioonide koolitamiseks ning nende riigiasutustega ühendamiseks.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Tarmo Kalvet

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 162 000 €

Lõpptähtaeg: 2022

Konvergents globaalsetes väärtusahelates: ärimudelid, mõjutegurid ja mõjud poliitikale neljanda tööstusrevolutsiooni ajastul“ on multidistsiplinaarsele ja sektoritevahelisele vahetusprogrammile tuginev projekt, mis keskendub konvergentsiprotsessi (catching-up) lahkamisele riigi tasandil erinevate sektorite perspektiivist. Projekt analüüsib ärimudelite rolli globaalsetesse väärtusahelatesse sisenemisel, nendest õppimisel ja nende täiustamisel, eesmärgiga mõista tegureid ja väljakutseid, mis mõjutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete võimekust areneda ja ajakohastada oma tegevust globaliseerunud majanduse kontekstis. Projekti tulemusel töötatakse välja poliitikatööriistad ja -raamistikud, mis toetavad teaduse ja innovatsiooni nutika spetsialiseerumise strateegia (RIS3) tulemuslikku rakendamist uue Euroopa 2020 strateegia valguses, keskendudes eelkõige madalama sissetulekuga Euroopa riikidele.

Rohkem infot

Juhtivteadur: Matti Ylönen

Instituut: Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut

Maht: 154 193 €

Lõpptähtaeg: 2022

2015. aastal käivitas Eesti e-residentsuse programmi, mis andis välismaalastele võimaluse taotleda Eestis digitaalset residentsust, isegi kui nad ei ela riigis. Kolm aasta hiljem oli e-residentsuse staatus antud enam kui 40 000 inimesele. Need e-residendid oli loonud Eestis ligi 6700 ettevõtet, kes saavad kasu Eesti ettevõtlusele sõbralikest maksuseadustest, juurdepääsust veebipõhistele maksesüsteemidele ja nii edasi. Viimasel ajal on ilmunud akadeemilisi artikleid, milles arutatakse e-residentsuse juhtimise ja ettevõtluse aspekte. Enamiku tekstide autorid on siiski riigiteenistujad ning pole olnud piisavalt analüüse selle kohta, kuidas e-residentsus kujundab laiemat globaalset poliitökonoomia. Olulised küsimused on näiteks: Kuidas mõjutab e-residentsuse ELi tasandi rahvusvahelise maksukoostöö jõupingutusi ning ka rahvusvahelise maksusüsteemi aluseks olevat majandusliku kodakondsuse kontseptsiooni? Kas e-residentsus tuleks näha lahendusena ELi digitaalse ühtse turu juhtimisele, või kiirendab see rahvusvahelist konkurentsi ja de-reguleerimist? Analüüsides e-residentsuse laiemat poliitökonoomia, annab selle projekt potentsiaali märkimisväärseks akadeemiliseks ja praktiliseks panuseks. Intervjuude, politiikatekstide ja finantsaruannete analüüsi abil keskendub projekt nii e-residentsuse juhtimise poolele kui ka selle kasutajatele. Tulemuseks on laiaulatuslik, interdistsiplinaarne uurimine. Tulemustel on poliitiline tähtsus mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus, samuti neis EL-i liikmesriikides, kes kaaluvad sarnaste algatuste rakendamist

Juhtivteadurid: Abel Polese ja Tanel Kerikmäe

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 135 000 €

Lõpptähtaeg: 2022

2015. aastal käivitas Eesti e-residentsuse programmi, mis andis välismaalastele võimaluse taotleda Eestis digitaalset residentsust, isegi kui nad ei ela riigis. Kolm aasta hiljem oli e-residentsuse staatus antud enam kui 40 000 inimesele. Need e-residendid oli loonud Eestis ligi 6700 ettevõtet, kes saavad kasu Eesti ettevõtlusele sõbralikest maksuseadustest, juurdepääsust veebipõhistele maksesüsteemidele ja nii edasi. Viimasel ajal on ilmunud akadeemilisi artikleid, milles arutatakse e-residentsuse juhtimise ja ettevõtluse aspekte. Enamiku tekstide autorid on siiski riigiteenistujad ning pole olnud piisavalt analüüse selle kohta, kuidas e-residentsus kujundab laiemat globaalset poliitökonoomia. Olulised küsimused on näiteks: Kuidas mõjutab e-residentsuse ELi tasandi rahvusvahelise maksukoostöö jõupingutusi ning ka rahvusvahelise maksusüsteemi aluseks olevat majandusliku kodakondsuse kontseptsiooni? Kas e-residentsus tuleks näha lahendusena ELi digitaalse ühtse turu juhtimisele, või kiirendab see rahvusvahelist konkurentsi ja de-reguleerimist? Analüüsides e-residentsuse laiemat poliitökonoomia, annab selle projekt potentsiaali märkimisväärseks akadeemiliseks ja praktiliseks panuseks. Intervjuude, politiikatekstide ja finantsaruannete analüüsi abil keskendub projekt nii e-residentsuse juhtimise poolele kui ka selle kasutajatele. Tulemuseks on laiaulatuslik, interdistsiplinaarne uurimine. Tulemustel on poliitiline tähtsus mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus, samuti neis EL-i liikmesriikides, kes kaaluvad sarnaste algatuste rakendamist

Juhtivteadur: David Ramiro Troitiño

Instituut: Õiguse instituut

Maht: 100 000 €

Lõpptähtaeg: 2022

Projekt analüüsib Euroopa kodanikele Fridtjof Nanseni panust Euroopa integratsiooni parema ühiskonna nimel. Projekti eesmärk on tugevdada Euroopa kodanikkonna pühendumist Nanseni poolt kaitstud põhimõtetele.

Majandusteaduskonna 2023. aasta tunnustatud teadusartiklid:

Kalantaridis, C.; Küttim, M. (2023). Multi-dimensional time and university technology commercialization as opportunity praxis: a realist synthesis of the accumulated literature. Technovation, 122, 102685
Artikkel

Robra, B.; Pazaitis, A.; Giotitsas, C.; Pansera, M. (2023). From creative destruction to convivial innovation - A post-growth perspective. Technovation, 125, 102760
Artikkel

Priavolou, C.; Troullaki, K.; Tsiouris, N.; Giotitsas, C.; Kostakis, V. (2022). Tracing sustainable production from a degrowth and localization perspective: A case of 3D printers. Journal of Cleaner Production,  376, 134291
Artikkel

Prokop, V.; Gerstlberger, W.; Zapletal, D.; Gyamfi, S. (2023). Do we need human capital heterogeneity for energy efficiency and innovativeness? Insights from European catching-up territories. Energy Policy, 177
Artikkel

Verhoest, K.; Callens, C.; Klijn, E., H.; Brogaard, L.; García‐Rayado, J.; Nõmmik, S. (2023). Designing cross‐sector collaboration to foster technological innovation: Empirical insights from eHealth partnerships in five countries. Public Administration Review, 1−18. 
Artikkel

Randma-Liiv, T. (2022). Organizing e-participation: Challenges stemming from the multiplicity of actors. Public Administration, 100 (4), 1037−1053.
Artikkel

Wouters, S.; Lember, V.; Janssen M.; Crompvoets, J. (2023). Strategies to advance the dream of integrated digital public service delivery in inter-organizational collaboration networks. Government Information Quarterly, 40 (1), 101779. 
Artikkel

Stein, M.-K.; Lim, E. T.; Tan, C.-W. (2022). Explaining Persistent Ineffectiveness in Professional Online Communities: Multilevel Tensions and Misguided Coping Strategies. Journal of the Association for Information Systems, 23 (1), 372−400. 
Artikkel

Levenko, N.; Staehr, K. (2023). Self-reported tax compliance in post-transition Estonia. Economic Systems, , 47 (3), 101047. 
Artikkel

Polese, A.; Fradejas-García, I.; Šimić Banović, R.; Škokić, V.; Kerikmäe, T.; Luis Molina, J.; Alpeza, M.; Lubbers, M. J.; Camerani, A. (2022). Labour Mobility and Informality: Romanian Migrants in Spain and Ethnic Entrepreneurs in Croatia; Politics and Governance, 10 (2), 279−292.
Artikkel

TalTech 2022. aasta teadusartikkel tehnika ja tehnoloogia valdkonnas:

Saia, A.; Neshumayev, D.; Hazak, A.; Sander, P.; Jarvik, O.; Konist, A. (2022) Techno-economic assessment of CO2 capture possibilities for oil shale power plants. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 169, ARTN 112938.
Artikkel

TalTech 2022. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:

Talpsepp, T.; Tanav, A.-L. (2021) Do gender, age and education affect herding in the real estate market? Journal of Behavioral and Experimental Finance, 32, #100571.
Artikkel 

Majandusteaduskonna 2022. aasta tunnustatud eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna teadusartikkel:

Kurashvili, M.; Reinhold, K.; Järvis, M. (2022). Managing an ageing healthcare workforce: a systematic literature review. Journal of Health Organization and Management.
Artikkel 

Majandusteaduskonna 2022. aasta tunnustatud teadusartiklid:

Salman, A.; Connolly, C.; Demirag, I. (2021). Testing times: governing a pandemic with numbers. Accounting Auditing Accountability Journal.
Artikkel 

Randma-Liiv, T. (2022). Adoption is not enough: Institutionalization of e-participation initiatives. Public Policy and Administration,  095207672110691. 
Artikkel 

Ferraro, S.; Agasisti, T.; Porcelli, F.; Soncin, M. (2021). Local governments’ efficiency and educational results: empirical evidence from Italian primary schools. Applied Economics, 53 (35),  4017−4039.
Artikkel 

Koroleva, E.; Laidroo, L.; Avarmaa, M. (2021). Performance of FinTechs: Are founder characteristics important? Journal of East European Management Studies, 2,  306−338.
Artikkel 

Hollebeek, L. D.; Kumar, V.; Srivastava, R. K.; Clark, M. K. (2022). Moving the stakeholder journey forward. Journal of the Academy of Marketing Science. 
Artikkel 

Chafik, S.; Drechsler, W. (2022). In the Semi‐Shadow of the Global West: Moroccan zawāyā as Good Public Administration. Public Administration Review, 82 (4),  747−755.
Artikkel 

Kuronen, J. O.; Winell, K.; Hartsenko, J.; Räsänen, K. P. (2022). Occupational health care personnel tackling alcohol overuse – an observational study of work processes and patient characteristics. BMC Public Health, 22 (1),  #67. 
Artikkel 

Männasoo, K. (2022). Working Hours and Gender Wage Differentials: Evidence from the American Working Conditions Survey. Labour Economics, 76,  #102148.
Artikkel 

Keypour, J.; Ahmadzada, U. (2021). Consolidating EU energy security by relying on energy de-politicisation. European Security,  1−23.
Artikkel 

Majandusteaduskonna 2021. aasta parim eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna teadusartikkel:
Prokop, V.; Gerstlberger, W.; Zapletal, D.; Striteska, M. K. (2021). The double-edged role of firm environmental behaviour in the creation of product innovation in Central and Eastern European countries. Journal of Cleaner Production,  #129989.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2021. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Mohr, Z. T.; Raudla, R.; Douglas, J. W. (2021). Comparing Cost Accounting Use across European Countries: The Role of Administrative Traditions, NPM Instruments, and Fiscal Stress. Public Administration Review, 81 (2),  299−307.
Artikkel

Hammerschmidt, J.; Durst, S.; Kraus, S., Puumalainen, K. (2021). Professional football clubs and empirical evidence from the COVID-19 crisis: Time for sport entrepreneurship? Technological Forecasting and Social Change, 165,  #120572. 
Artikkel

Laidroo, L.; Koroleva, E.; Kliber, A.; Rupeika-Apoga, R.; Grigaliuniene, Z. (2021). Business models of FinTechs – Difference in similarity? Electronic Commerce Research and Applications, 46,  #101034. 
Artikkel

Pazaitis, A.; Kostakis, V. (2021). Are the most influential websites peer-produced or price-incentivized? Organizing value in the digital economy. Organization. 
Artikkel

Harkmann, K.; Staehr, K. (2021). Current account drivers and exchange rate regimes in Central and Eastern Europe. Journal of International Money and Finance, 110,  ARTN 102286. 
Artikkel

Priavolou, C.; Tsiouris, N.; Niaros, V.; Kostakis, V. (2021). Towards Sustainable Construction Practices: How to Reinvigorate Vernacular Buildings in the Digital Era? Buildings, 11 (7),  #297. 
Artikkel

Kirs, M.; Lember, V.; Karo, E. (2021). Technology Transfer in Economic Periphery: Emerging Patterns and Policy Challenges. Review of Policy Research. 
Artikkel

Müür, J. (2021). Intermediating Smart Specialisation and Entrepreneurial Discovery: The Cases of Estonia and Helsinki Uusimaa. Journal of the Knowledge Economy. 
Artikkel

Drechsler, W. (2021). New development: Myanmar’s civil service—Responsible disobedience during the 2021 military coup. Public Money  Management, 41 (7),  577−580. 
Artikkel

Järv, O.; Masso, A.; Silm, S.; Ahas, R. (2021). The Link Between Ethnic Segregation and Socio‐Economic Status: An Activity Space Approach. Tijdschrift voor Economische en Sociale Geografie, 112 (3),  319−335. 
Artikkel

TalTech 2020. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:
Durst, S.; Zieba, M. (2020). Knowledge risks inherent in business sustainability. Journal of Cleaner Production, 251,  ARTN 119670. 
Artikkel

Majandusteaduskonna 2020. aasta parim eetika, vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna teadusartikkel:
Kasabov, E. (2020). Ignored, Silenced, Caricatured, Ridiculed, Patronised, and Hijacked: What Next for a post-Populist, post-Gilded-Age Countryside? Journal of Rural Studies, 75, 143-151.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2020. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Kattel, R.; Lember, V.; Tõnurist, P. (2020). Collaborative Innovation and Human-Machine Networks. Public Management Review, 22 (11), 1652−1673. 
Artikkel

Salman, A.; Ciaran, C.; Istemi, D. (2020). Toward an understanding of strategic control at a distance in public service delivery. Accounting Auditing  Accountability Journal, 34 (3), 558-590.
Artikkel

Kalantaridis, C.; Küttim, M. (2020). University Ownership and Information about the Entrepreneurial Opportunity in Commercialisation: A Systematic Review and Realist Synthesis of the Literature. The Journal of Technology Transfer, 46, 1487–1513.
Artikkel

Talpsepp, T.; Liivamägi, K.; Vaarmets, T. (2020). Academic abilities, education and performance in the stock market. Journal of Banking  Finance, 117, (105848).
Artikkel

Bekiros, S.; Nilavongse, R.; Uddin, G. S. (2020). Expectation-Driven House Prices and Debt Defaults: The Effectiveness of Monetary and Macroprudential Policies. Journal of Financial Stability, 49, (100760).
Artikkel

Raudla, R.; Bur, S.; Keel, K. (2020). The Effects of Crises and European‐Level Fiscal Governance Reforms on the Budgetary Processes of Member States. JCMS Journal of Common Market Studies, 58 (3), 740−756. 
Artikkel

Männasoo, K.; Meriküll, J. (2020). Credit constraints and RD over the boom and bust: Firm-level evidence from Central and Eastern Europe. Economic Systems, 44 (2), 1−14.
Artikkel

Illiashenko, P.; Laidroo, L. (2020). National culture and bank risk-taking: Contradictory case of individualism. Research in International Business and Finance, 51 (101069). 
Artikkel

TalTech 2019. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:
Toots, M. (2019). Why E-participation systems fail: The case of Estonia's Osale.ee. Government Information Quarterly, 36 (3), 546−559. 
Artikkel

Majandusteaduskonna 2019. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Laidroo, L.; Avarmaa, M. (2020). The role of location in FinTech formation. Entrepreneurship and Regional Development, 32 (7-8), 555−572. 
Artikkel

Vaarmets, T.; Liivamägi K.; Talpsepp, T. (2019). How Does Learning and Education Help to Overcome the Disposition Effect. Review of Finance, 23 (4), 801−830. 
Artikkel

Rosenberg, S. (2019). The effects of conventional and unconventional monetary policy on house prices in the Scandinavian countries. Journal of Housing Economics, 46, (101659). 
Artikkel

Kukk, M. (2019). Debt repayment problems: short-term and long-term implications for spending. Review of Economics of the Household, 17 (2), 715−740. 
Artikkel

Lember, V.; Brandsen, T.; Tõnurist, P. (2019). The Potential Impacts of Digital Technologies on Co-Production and Co-Creation. Public Management Review, 21 (11), 1665-1686.
Artikkel

Kickert, W.; Randma-Liiv, T. (2019). No Direct Influence of EU on Domestic Consolidation and Reform: Two Fiscal ‘Hardliners’, Netherlands and Estonia. Public Management Review, 21 (9), 1330−1347. 
Artikkel

Piatak, J. S.; Douglas, J. W.; Raudla, R. (2020). The role perceptions of government professionals: the effects of gender, educational field, and prior job sector. Public Management Review, 22 (10), 1515−1534. 
Artikkel

Kostakis, V. (2018). In Defense of Digital Commoning. Organization. 25 (6), 812-818. 
Artikkel

Karo, E. (2018). Mission-oriented innovation policies and bureaucracies in East Asia. Industrial and Corporate Change, 27 (5), 867−881. 
Artikkel
 

TalTech 2018. aasta teadusartikkel sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas:
Männasoo, K.; Hein, H.; Ruubel, R. (2018). The contributions of human capital, R&D spending and convergence to total factor productivity growth. Regional Studies, 52 (12), 1598-1611.
Artikkel

Majandusteaduskonna 2018. aasta tunnustatud teadusartiklid:
Kostakis, V.; Latoufis, K.; Liarokapis, M.; Bauwens, M. (2018). The convergence of digital commons with local manufacturing from a degrowth perspective: Two illustrative cases. Journal of Cleaner Production, 197, 1684−1693. 
Artikkel

Ferraro, S. (2018). Is information and communication technology satisfying educational needs at school? Computers & Education, 122, 194−204. 
Artikkel

Kickert, W.; Randma-Liiv, T. (2017). The Politics of Cutback Management in Thirteen European Countries: Statistical Evidence on Causes and Effects. Public Management Review, 19 (2), 175−193.
Artikkel

Pazaitis, A.; De Filippi, P.; Kostakis, V. (2017). Blockchain and value systems in the sharing economy: The illustrative case of Backfeed. Technological Forecasting and Social Change, 125, 105−115. 
Artikkel

Kalantaridis, C.; Küttim, M.; Govind, M.; Sousa, C. (2017). How to commercialise university-generated knowledge internationally? A comparative analysis of contingent institutional conditions. Technological Forecasting and Social Change, 123, 35−44. 
Artikkel

Carlberg, M.; Koppel, T.; Ahonen, M.; Hardell, L. (2018). Case-Control Study on Occupational Exposure to Extremely Low-Frequency Electromagnetic Fields and the Association with Meningioma. BioMed Research International. 
Artikkel

Raudla, R.; Douglas, J. W.; Savi, R.; Randma-Liiv, T. (2017). Fiscal Crisis and Expenditure Cuts: The Influence of Public Management Practices on Cutback Strategies in Europe. The American Review of Public Administration, 47 (3), 376−394. 
Artikkel

Zhao, X.; Drechsler, W. (2018). Wang Anshi’s economic reforms: proto-Keynesian economic policy in Song Dynasty China. Cambridge Journal of Economics, 16 (1), 1−16. 
Artikkel

Niine, T.; Kolbre, E.; Miina, A. (2017). Enablers and Constraints of Peripheral Air Cargo - a case study of Estonia. Journal of Air Transport Management, 61, 106−114. 
Artikkel

Cuestas, J. C.; Filipozzi, F.; Staehr, K. (2017). Uncovered Interest Parity in Central and Eastern Europe: Expectations and Structural Breaks. Review of International Economics, 25 (4), 695−710. 
Artikkel