Värske ajakirjanumbri kaanepersoon on Virumaa kolledžis töötav professor Allan Niidu, teadusvaldkonda sihte ja saavutusi kaardistab teaduspororektor Maarja Kruusmaa ja intervjuu oma valdkonnast annab rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. Ajakirjas on palju juttu rohelisest tulevikust, aga ka inseneri- ja täiendusõppest, tudengielust, spordist ja ajaloost.
Pikas intervjuus räägib Allan Niidu rohepöörde mõttest, vajalikkusest ja suundadest ning põlevkivi, põlevkivitööstuse ja Ida-Virumaa tulevikuväljavaadetest. Põlevkivi tulevikust ja võimalustest räägiti ka iga-aastasel põlevkivi konverentsil.
Maailmas praeguseks toodetud 8300 Mt plastist 4900 Mt on ära visatud. 2018. aastal tekkis Euroopas 29 Mt tarbimisjärgseid plastijäätmeid ja 18 Mt plastpakendijäätmeid. Eestis tekkis samal aastal umbes 80 Kt (kilotonni, 1000 tonni) tarbimisjärgseid plastijäätmeid, millest 65 Kt moodustasid pakendijäätmed. On selge, et jäätmete kogus on üüratult suur ja keskkonna jaoks mõjuva lahenduse leidmiseks tuleb samuti mõelda suurelt. Nii et kui väikesed poekesed ja käsitöölised teevad taaskasutuse moekaks ja tõstavad tarbijate teadlikkust selle vajalikkusest, pole neist siiski abi mastaapsete plastijäätmete realiseerimisel. Professor Andres Krumme kirjutab justnimelt suurte plastijäätmete ringlussevõtu probleemidest, tehnoloogiatest ja lahendustest.
Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kinnitas 19. veebruaril 2021 ülikooli arengukava aastateks 2021–2025. Teadusprorektor akadeemik Maarja Kruusmaa tutvustab nüüd konkreetseid samme, mida on tema vastutusvaldkonnas juba tehtud ja mis on plaanis, et jõuda arengukavas lühidalt, kuid konkreetselt sõnastatud eesmärkideni. Teadusprorektor rõhutab, et lähtub endiselt kõigis oma tegevustes kolmest põhieesmärgist: teaduse kvaliteet, teaduse järelkasv ning teadlaste initsiatiiv.
Ülikooli turunduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Anne Muldme kirjutab Kantar Emori tehtud maineuuringust, mis tunnistab, et Tallinna Tehnikaülikooli hea maine järjest tõuseb, eriti noorte hulgas.
Septembris asus TalTechis tööle rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. Intervjuus selgitab ta, miks peab ülikoolil olema rohepöörde prorektor, kuidas jätkusuutlikud väärtused jõuavad ühiskonda ning kuidas saab TalTech 2035. aastaks kliimaneutraalseks.
Oktoobris Tallinnas peetud piirkonna suurimal rohetehnoloogia kokkusaamisel GreenEst Summitil räägiti mitmes valdkonnas läbi mõtted, millega maailm puhtamaks ja seeläbi paremaks muuta. Milline on tuleviku linn, kuidas viia ellu õiglane üleminek Ida-Virumaal, kuidas lahendada toormekriisi, kuidas panna ettevõtteid arvestama kasumi kõrval ka planeediga ning kuidas asendada loomseid valke meie toidulaual, saad lugeda arutelude kokkuvõtetest.
Koosloome taibutalgutel arutati läbi kolm konkreetset ideed, mis aitavad kaasa annetamiskultuurile või teevad õppetöö senisest praktilisemaks.
Kevadsemestril alustav EuroTeQ Collider on Euroopa tipptehnikaülikoolide ühine projektiõppeaine, kus üliõpilased, täiend- ja kutseõppurid ja ettevõtete esindajad otsivad rühmatöödes majanduslikult jätkusuutlikke ja keskkonda hoidvaid lahendusi ühiskonna kriitilistele probleemidele. Esimese semestri teemaks on “Leave no waste behind”.
Tallinna Tehnikaülikool liitus inseneriteaduskonna eestvedamisel CDIO probleemipõhise õppe võrgustikuga, mille eesmärgiks on tõhusamalt siduda uue põlvkonna inseneride koolitamine neid tööelus ootavate väljakutsetega. Mida see täpsemalt tähendab, kirjutab inseneriteaduskonna õppearenduse keskuse spetsialist Kärt Kase. Inseneriõppe lustilisemast küljest kirjutavad Tartu kolledži tudengid, kes käisid end Enginaatoril proovile panemas.
Sügisel algas teadusmahukate ettevõtete teket toetav arenguprogramm TalTechDeepEST, millest kirjutab Uusettevõtluse keskuse projektijuht Kerje Kivinurm. Krõõt Nõges kirjutab, kuidas Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE aitab tööstusettevõtteid robotiseerida ja muuta veelgi nutikamaks. Virumaa Kolledži ViDRiKu juhataja Heiko Põdersalu aga tutvustab Ida-Virumaal startinud teadus- ja arendustegevusi tutvustavat seminaride sarja.
Samal ajal, kui teadlased registreeruvad videokonverentsidele ja EuroTeQ-i üliõpilased avatud e-kursustele, ruttab kaks noort meest kaamerate ja mikrofonidega mööda peahoone „peamagistraali“. Joonas Kokamägi ja Tanno Mee on multimeediaspetsialistid, tänu kellele toimub suurem osa Tehnikaülikooli videoülekannetest. Käisime neil ühe teisipäeva jagu koos fotograafiga kannul ja esitleme fotoreportaaži ülikooli multimeediaspetsialistide tavalisest tööpäevast.
Veel saab lugeda sellest, kuidas 1936. aastal riigivanema dekreediga asutatud Tallinna Tehnikainstituut andis hea võimaluse esitleda 1986. aastal ülikooli 50. juubelit, mis omakorda oli põhjuseks Moskvast raha saada.
Jutt on ka Karl Õigeri stipendiumifondist, akadeemilise naiskoori juubeliaastast ja kooskäimise väärtustest, tudengite korraldatud Eesti suurimast karjääriüritusest Võti Tulevikku ning sellest, kuidas üliõpilased õpetajate päeval oma lemmikuid tunnustasid.
Vilistlasankeedis räägib Rainer Sternfeld oma tegemistest pärast TalTechi lõpetamist.
Tom Erik Luoma-Aho kirjutab lauatennise teekonnast alates Victoria ajastu Inglismaast kuni tänapäevase TalTechini.
Mente et Manu peatoimetaja Mari Öö Sarv jagab juhtkirjas rõõmu, et teadlastel on tegelikult palju lahendusi selle hullu maailma päästmiseks valmis mõeldud, mis ainult ootavad kasutusele võtmist, senikaua aga jääme kõik lihtsalt inimesteks. Võtke see endale uusaastalubaduseks!
Kogu ajakirja saab lugeda siin.