Ajakirja Mente et Manu sügisnumbris on juttu kliimaneutraalsest tulevikust, kuldsest koostööst, parimatest sisseastujatest, veel parematest tudengitest, üliõpilaste suvseseiklustest ja paljust muust.
Mente et Manu sügisnumbri kaaneintervjuus räägib ülikooli Vilistlaskogu ja Arengufondi ning Utilitase juht Robert Kitt kliimaneutraalsest tulevikust, kriisidega toimetulemisest ning ülikooli rollidest ja võimalustest. „Kohalikud taastuvad ressursid on tulevikukindlad,“ korrutab Kitt mantrana.
Peatoimetaja Mari Öö Sarv võtab juhtkirjas Kittil sõnasabast ja meenutab, et tänavutalvise kokkuhoiu taga võiks olla mitte ainult isiklik rahakott, vaid ka planeedi säästmine ehk kokku hoida võiks ka edaspidi, mitte ainult kõrgete hindade talvel.
Ülikooli kantsler Tea Trahov kirjutab jätkusuutlikust organisatsioonist, mille keskmes saavad olla ainult inimesed. „Ilma inimesteta ei ole organisatsiooni ega ka selle jätkusuutlikku arengut. Kui organisatsioonil on kehvemad ajad, olgu siis rahapuudusest, turuteguritest või ideede nappusest tingituna, tullakse august edukalt välja ikka ainult siis, kui inimesed panevad seljad kokku ja koos ühtse eesmärgi nimel tegutsema hakkavad,“ kirjutab kantsler.
Targa Linna tippkeskuses on käimas mitu põnevat projekti. Üks neist mõõdab seda, millises linnakeskkonnas on inimesel hea olla. Kuidas linna heaolu skoori mõõdetakse ja kuidas see aitab paremaid linnu planeerida?
Anorgaaniliste materjalide teaduslabori vanemteadur Rein Kuusik kirjutab võimalikust läbimurdest põlevkivituha taaskasutamises. Ragn-Sells Eesti plaanib aastaks 2028 rajada Narva Balti Elektrijaama territooriumile põlevkivituha väärindamise tehase ning see on otseselt seotud ka Tallinna Tehnikaülikooli teadustegevusega.
Gert Jervan kirjutab kuldsest koostööst IT Akadeemia loomisel, mis on tõstnud Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase kõrghariduse uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele. Karin Härmat kirjutab täpsemalt lahti, mida uuritakse IT Akadeemia teadusmeetme raames TalTechi loodud uurimisrühmades ja kompetentsikeskustes.
USAs elav Eestist pärit teadlane ja investor Killu Tõugu Sanborn räägib intervjuus, millisena näeb ta Tallinna Tehnikaülikooli potentsiaali ja arenguteed, aga ka Eesti elu laiemalt. „Olles hea haridusega ja digitaalselt suhteliselt arenenud, samas iseseisvalt mõtlema ning kiiresti ja otsustavalt tegutsema harjunud NATO ja ELi liige, on Eestil vägagi reaalne võimalus areneda uutmoodi ühiskonna ja ettevõtluse eeskujuks, kui selleks on olemas ühine tahe ja nägemus. Selline võimalus saab realiseeruda üksnes korraliku tehnilise taseme ja kõrgetasemelise inimsuhete juhtimise koosluses. Mul on tunne, et TalTechil on võimalik siin olulist rolli mängida,“ räägib naine.
Tutvustame uusi õpperaja kaasprofessoreid Ingrid Pappelit ja Aime Ruusi, tenuuriprofessorit Mari-Klara Steini, instituudi direktoriks saanud Pirjo Spuuli ja merehariduskeskuse juhti Danel Tüüri.
Tänavu asus TalTechis õppima veelgi rohkem helgeid päid kui varem. Sisseastumislävendit tõstnud õppekavade puhul vastuvõtt kas suurenes või jäi samaks ehk kõrgemad nõuded mõjusid kandidaatidele atraktiivsena. Samuti tuli tänavu TalTechi varasemast rohkem neid uusi tudengeid, kelle laia matemaatika riigieksami tulemus oli väga kõrge ehk 90–100 punkti. Juttu on ka sellest, kuidas helgeid päid ülikooli meelitada: tõhusa ja tiheda koostööga heade gümnaasiumitega üle Eesti. Virumaa kolledž lõimib samuti kõrgharidust kutse- ja gümnaasiumiharidusega, et värvata parimaid õppureid.
Virumaa kolledž loob koos Norra partneritega uudset digitaalse tööstuse kursust, mida sel suvel testiti ja tagasisidestati ning laiemale publikule tutvustatakse järgmisel suvel.
Vilistlase rubriigis tunnistab Enefit Greeni koostootmise valdkonnajuht Reigo Kebja, et sai TalTechis õppides eluks kaasa mitte ainult hariduse, vaid terve ökosüsteemi.
Ajaloorubriigis meenutab emeriitprofessor Enno Reinsalu poisipõlve mälestusi II maailmasõjast. „Olin 1941. aastal 5-aastane. Isa sõnumit sõja puhkemisest 1. septembril 1939 mäletan selgelt, kuigi olin siis ainult kolmene. Meie kodu oli Tapal, isa töötas raudteepolitseinikuna ja ema oli kodune. Vanemad olid ehitanud maja ja rajanud õunaaia. Ukraina sündmused ärgitasid mind kirja panema mälestusi ammu üle elatud sõjast,“ kirjutab Reinsalu, kelle kodu sahvris maandus mürsk ja kes unistas täppispommitamisest.
Ajakirjas on lood ka sellest, kuidas EuroTeQ Collideri õppeaine viis EuroTeQathoni võiduni ehk kuidas TalTechi tudengid Euroopa parima energiasäästulahenduse lõid, kuidas Tudengivormeli tiim tõi suviselt võistlusreisilt 35 poodiumikohta, kuidas Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise tudengid maailma meredel seiklevad, milliseid elamusi ülikooli kultuurikollektiivid suvel Leedus Gaudeamuselt said ja kuidas Kuljus endale 60 aasta eest nime sai.
