Tallinna Tehnikaülikool

Kui Mente et Manu talvenumber trükki läks, oli sõda Ukrainas juba alanud. Ehkki kuklas tiksub kogu aeg mure ning ootame iga päev häid uudiseid, anname igaüks oma parima, et jätkata oma igapäevast tööd. Selles ajakirjanumbris räägime toidust ja toiduinnovatsioonist, õppevaldkonna sihtidest ja sammudest, ülikooli aasta parimatest, moodsast ja klassikalisest mobiilsusest ning tutvustame lausa 15 uut või uuel ametikohal olevat inimest. Aga mitte ainult.

ajakirja esikaas, kaanel Katrin Laos

Uudised 2022. aasta kevadtalvel ei jäta kedagi külmaks. Ajakirja peatoimetaja Mari Öö Sarv kirjutab, et ehkki ta on 30 aastat sõnaseadmisega leiba teeninud, on ta praegu sõnatu. Ja laenab sõnad rektor Tiit Landilt: „Kultuurid rikastavad üksteist, nad pole üksteise vaenlased. Ka rahvused pole üksteise vaenlased, inimesed pole üksteise vastased. Kõik need õudused, mida maailm on sunnitud ajaloo jooksul taluma, sünnivad vaid valitsejate peas.“ Слава Україні!”

Selle numbri kaanepersooniks on toiduteadlane Katrin Laos, kes uurib toidufüüsikat. Kui talinisu või putukad elavad looduses külmumise üle, siis kas nende külmakindlaid valke saaksime kasutada toidu säilitamisel? Milline on tuleviku toit? Kuidas areneb ringmajandus toidutööstuses? Mis on kodutoidu suurimad eelised tehasetoidu ees? Lisaks toidule räägib Katrin heast õpetamisest. Ta on üks kaheksast TalTechi õpperaja kaasprofessorist ehk meie õppevaldkonna karjääri tippude tipp.

Tippe on siin kaante vahel rohkemgi: veebruaris kuulutas ülikool aasta teadlaseks 2021 Jarek Kurnitski, aasta noorteadlaseks Oleksandr Husevi, valitud ja tunnustatud said ka aasta teadusartiklid ja arendustööd, parimad õppejõud, programmijuhid ja tugitöötajad, tudengid, tudengiorganisatsioonid ja sportlased. Palju õnne kõigile!

Õppeprorektor Hendrik Voll kirjutab lahti konkreetsemad sammud, mida TalTech on teinud ja plaanib veel teha, et jõuda arengukavas seatud sihtideni. “Õppeprorektorina vaatan ülikooli haridustsüklit kui tervikut, fookuses on tegevused, mis on suunatud nii tulevastele tudengitele enne ülikooli astumist, tudengitele ülikooli ajal kui ka vilistlastele ja teistele huvigruppidele pärast ülikooli,” võtab ta oma põhimõtted kokku. Artiklis on juttu nii teaduspõhisest õppest ja õpetamise kvaliteedist ja karjäärimudelist kui ka õppevaldkonna paremast rahastamisest ja üliõpilaskesksusest.

Arvamusküljel toob IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan välja vastuolu hariduse väärtustamise ja rahastamise vahel. “Iga arengu jaoks on vajalik nii soosiv keskkond, rahalised ressursid kui ka inimesed. Esimesega on meil üsna hästi, teise ja kolmandaga väga palju keerulisem,” kirjutab Gert Jervan artiklis “Eesti – innovaatiline tiiger või hääbuv väikeriik?”

Pisut teise nurga alt näeb Eesti haridussüsteemi ja noorte väärtustamist professor Olli-Pekka Smolander, kes oma kõnes vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel leidis, et Taltech vastab globaalsetele tulevikuväljakutsetele, hoolitsedes oma inimeste eest.

Keemia ja biotehnoloogia instituudi täisprofessor tenuuris ja endine loodusteaduskonna dekaan Tõnis Kanger valiti Eesti Teaduste Akadeemia uurijaprofessoriks aastaiks 2022–2024. Professor Kangeri uurimistöö keskendub spetsiifiliste rinnapiima kiudainete sünteesile.

Ülikool muutub kogu aeg – paremaks! Uusi inimesi või uutel olulistel ametikohtadel olevaid inimesi tutvustame selles numbris lausa 15. Saage tuttavaks: rakendusliku tehisintellekti tenuuriprofessor Tanel Tammet, kinnisvara arendusdirektor Riina Uska, vedelikudünaamika ja hüdrauliliste süsteemide tenuuriprofessor Janek Laanearu, merekonstruktsioonide ja -tehnoloogia tenuuriprofessor Kristjan Tabri, biofüüsika tenuuriprofessor Marko Vendelin, finantsjuht Madis Margus ja Kuressaare kolledži direktor Merit Kindsigo. Lisaks kaheksa õpperaja kaasprofessorit: Tõnn Talpsepp, Toivo Tähemaa, Katrin Laos, Innar Liiv, Tiia Rüütmann, Külli Sarapuu, Kaido Kikkas ja Karin Pachel.

Moodne mobiilsus on virtuaalne. EuroTeQ-i Euroopa supertehnikaülikoolis, kuhu kuulub ka Tallinna Tehnikaülikool, lõppes esimene ühine virtuaalne semester. Kuue tipptehnikaülikooli tudengid said valida ainekursuseid TalTechist ja meie tudengid omakorda neist. Tudengid jagavad kogemusi.

Täiskasvanute koolitamine on viimastel aastatel olnud ülikooli üks olulisi suundi. Kui tasuliste koolituste maht tervikuna COVID-i pandeemiast tulenevalt vähenes, siis  riigi tellitud tasuta koolitused on meelitanud täiendusõppe juurde väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajaid ning inimesi, kes otsivad endale uut elukutset, kirjutab Avatud ülikooli juht Hanno Tomberg.

Fulbrighti stipendium viis TalTech Eesti Mereakadeemia veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala programmijuhi dr Inga Zaitseva-Pärnaste õppe- ja teadustööle USA Lõuna-Mississippi Ülikooli, mis asub NASA Stennis Kosmosekeskuses. Inga eesmärk oli välja töötada metoodika paremaks merepõhja kaardistamiseks rannikualadel.

Virumaa kolledžil kui Eestis ainukesel täielikult tehnika valdkonnas õpetaval regionaalsel kolledžil on 21 aasta jooksul välja kujunenud suur koostööpartnerite ring. Uusim neist on meeskonnapraktika partner Ida-Viru keskhaigla, praktika teemasid sõnastati kaks teemat: temperatuurijälgimise süsteemi kaardistamine, probleemide kirjeldamine ja võimalike lahenduste pakkumine ning hambaröntgeni jaoks kollimaatori modelleerimine ja prototüübi teostamine.

Virumaa kolledžis Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuses (ViDRIK) veebruaris toimunud robotite demopäeval esitleti kokku nelja tööstusrobotit. Saage tuttavaks: Kuka, Fanuc, MiR 100 ja äsja Kohtla-Järvele kolledži laborisse õppe-eesmärgil jõudnud ABB koostöörobot GoFa CRB 15000.

Vilistlasrubriigis räägib TalTechis õppimise erilisusest Mart Erik Kermes, kelle silmis on üks hea põhjus TalTechis õppida siinsed tudengiorganisatsioonid.

Ajakirjast leiab ka lustliku pildigalerii ja reipa kokkuvõtte Tudengite Talimängudelt, mis toimus Kääriku spordibaasis juba kuuendat korda, osales ligi 800 tudengit 15 kõrgkoolist ja lumetorm Valter.

Spordirubriigist saate teada, kuidas enamast (üli)õpilastest koosnev võrkpallimeeskond Euroopasse mängima sattus ja seal ajalugu tegi.

15. novembril möödub 25 aastat radikaalsest muudatusest Tallinna veepuhastusjaama tehnoloogilises skeemis: järvevee eelkloorimine asendati eelosoonimisega. Kuidas Tallinna joogivee kvaliteedi olulise parandamiseni jõuti, kirjutab emeriitprofessor Rein Munter.

Kogu ajakirja saad sirvida siin. Paberversiooni leiad Tehnikaülikooli linnakust või telli enda postkasti.

Laeb infot...