Tallinna Tehnikaülikool
Alar Konist, foto TalTech

Eesti Energia otsib endiselt CO2 püüdmise tehnoloogiat

Põlevkivitööstus otsib võimalust, kuidas püüda kinni ja väärindada loodust reostavat süsinikdioksiidi ehk CO2-te. Veel eelmise aasta lõpus lootis Eesti Energia, et vajalik tehnoloogia on leitud, kuid praeguseks on plaanid muutunud.

Professor Alar Konist

Energeetikaprofessor Alar Konist: Eesti võiks süsiniku kogumisel olla teerajaja

Süsinikdioksiidi kogumine võimaldab suurtööstustel jätkata arengut keskkonnahoidlikul viisil ja arendada välja tegevusharud, mis seni pole olnud võimalikud, leiab Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professor Alar Konist.

Eesti põlevkiviuurimise grand old man Alfred Elenurm 100

Eesti põlevkiviuurimise grand old man Alfred Elenurm tähistab 11. mail 2022 oma 100. sünnipäeva. Alfred Elenurm alustas teadlaskarjääri 1951. aastal, kui ta asus Eesti Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis tööle nooremteadurina.  1960. aastal kaitses Alfred Elenurm väitekirja „Diktüoneemakilda termilise töötlemise protsessiuurimine tahke soojuskandjaga utteseadmes“ ja sai selle põhjal tehnikateaduste kandidaadi kraadi (tänapäevane doktorikraad). Tema töökäik kestis 60 aastat, kuni pensionile minekuni 2011. aastal. See on märkimisväärne teadustöö kogemus. Aga ka peale pensioneerumist on Alfred olnud aktiivne ajakirja Oil Shale artiklite retsenseerija ja alati nõu andnud noortele kolleegidele, kui nad abi vajavad.

Alfred Elenurm on uurimisgrupi juhina ja vastutava täitjana osalenud paljudes projektides ja uurimistöödes, mis on seotud põlevkivi energeetilise ja tehnoloogilise kasutamisega, kütuste termilise töötlemise keskkonnakaitse küsimustega ning põlevkivi ja põlevkiviõli kõrgtemperatuurilise termilise töötlemisega sünteesgaasi saamise eesmärgil. Lisaks kukersiidi uurimisele on Alfred Elenurm osa võtnud Jordaania, Bulgaaria, Valgevene, Ukraina jt. leiukohtade põlevkivi keemiliste ja tehnoloogiliste omaduste väljaselgitamisest.

Alfred Elenurm on oma põlevkivi tahke soojuskandjaga seadmega üks Eesti hinnatuimaid spetsialiste ja mitme kaelamurdvalt keerukat nimetust kandva patenteeritud leiutise autoreid (“Meetod bensoehappe tootmise kuubijäägi utiliseerimiseks energeetilise toormena põlevkivi utte- või põletamisprotsessis”, “Meetod utteõli kvaliteedi parendamiseks kütuse termilisel töötlemisel tahke soojuskandjaga seadmes” jne.). Ilmselt pole tahkete soojuskandjate vallas kellelgi selliseid kogemusi kui temal. Alfred Elenurm on näidanud üles julgust ja järjekindlust selle põlevkivitöötlemise meetodi uurimisel ja rakendamisel, hoolimata mõne autoriteetse teadlase solvavast vastuseisust. Tänapäeval toodetakse Eestis peaaegu miljon tonni põlevkiviõli just tahke soojuskandja meetodil. Me soovime oma heale kolleegile tema juubeli puhul palju õnne!

Alfred Elenurm

Endel Uus 95

Endel Uus
Endel Uus

21. aprillil on TTÜ emeriitdotsendi, keemiateaduskonna pikaajalise dekaani (1960-1972) sünniaastapäev. Endel Uus lahkus meie hulgast 23.03.2020.

Endel Uus sündis 21.04.1927. Ta lõpetas 1951 TPI ja 1955 Leningradi Lensoveti-nimelises Tehnoloogiainstituudis aspirantuuri. Endel Uus kuulus keemiatehnika instituudi esimeste sõjajärgsete õppejõudude hulka ja oli hilisem pikaajaline kateedri liige. Dotsent Uus töötas TTÜ-s kuni emeriteerumiseni 2006. aastal. Ta õpetas üliõpilastele projekteerimise aluseid ja protsesside automatiseerimise aluseid ning luges mitmesuguseid tehnoloogiakursuseid. Ta oli kuldsete kätega meister, osales agaralt uute laborite sisustamisel ja kateedri õppelaborite töö ümberkorraldamisel ning oli paljude uute seadmete konstruktor. On märkimist vääriv, et Endel Uus oli keemiateaduskonna dekaan 1960–1972. Ta oli tudengite poolt väga hinnatud ja armastatud, nii lektorina kui ka dekaanina.

Endel Uus andis olulise panuse ettevõtetega tehtavasse koostöösse. 1980. aastail aitas ta luua meetodit, mille põhjal saab kuuseokstest toota klorofüllkarotiinpastat. Laialdast huvi äratasid (Soomes, Saksamaal jm.) dotsent Endel Uusi ja Eduard Tearo väljatöötatud originaalse konstruktsiooniga reaktorid, mida saab kasutada ensüümkatalüütiliste protsesside puhul. Uurimistöö tulemused jõudsid 1992. aastal tööstusrakendusse: Võru Piimakombinaadis katsetoodeti vadakusiirupit. Pooltööstuslikud reaktorid BKR-9-7 ja BKR-6-300 olid valmistatud TTÜ eksperimentaaljaoskonnas, nende originaalsus sai kaitstud autoritunnistuste ja välispatentidega.

TTÜ 2015. aasta reformide käigus paisati segi ülikooli pikaajaline struktuur ja tehnikaülikooli ajaloolised alustalad – keemia, mehaanika ja energeetika – jäid reformide tulemusena varjatuks. Reformide käigus loodi soojustehnika instituudi ja osa keemiatehnika instituudi liitmisel energiatehnoloogia instituut. Endel Uus jäi emeriitdotsendina selle instituudi nimekirja, kuigi TTÜ personalinimekiri kuvab emeriite vaid teaduskonna-keskselt.

Nii juhtuski, et Endel Uusi lahkumine jäi ülikoolis peaaegu aasta vältel teadvustamata. Endel Uusi lähedastega oldi osavõtmatud, kui nad proovisid TTÜs leida keemiateaduskonda või keemiatehnika instituuti. Lõpuks, kontaktide kaudu, leidsid Endel Uusi lähedased üles minu (Siirde nimi on ikka olnud seotud keemiaga) ja nüüd on tema TTÜga seotud materjalid, käsikirjad ja fotod hoiul energiatehnoloogia instituudis.

Kahjuks ei antud meile võimalust avaldada neid ridu Endel Uusi mälestuseks Mente et Manu lehekülgedel.

Andres Siirde, emeriitprofessor

EI

Kaugkütte tõhusust aitaks kergitada soojuse uuele ringile saatmine

Piiratud ressursside ja kliimamuutuste valguses püütakse üha rohkem materjali selle utiliseerimise asemel uuesti ringlusse lasta. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuring ilmestab, et ringmajanduse põhimõtteid saab rakendada ka energeetikas ja tulevikus võiks kasutada rohkem madalatemperatuurilist kaugkütet.

Energiatehnoloogia instituut

Teadlane selgitab: mida tõhusa kaugkütte märgis tegelikult tähendab?

Kas tõhusa kaugkütte märgist saab võrrelda kodumaisel leival või kohupiimapakil oleva pääsukese märgiga, mis kinnitab toote kvaliteeti ja usaldusväärsust? Mida see märgis kaugkütte mõistes tähendab, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia Instituudi dotsent Eduard Latõšov.

Energiatehnoloogia instituut

Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje

Uurimistöö koostanud TalTechi energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on selline analüüs Eestis esmakordne ning määrab omamoodi algpunkti edasisel kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt kasutatava power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne,“ sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide Eestis väga madal.

Alar Konist

Kogumik TeadusEST 2021

Ilmus kogumik TeadusEST 2021, milles on info ka Energiatehnoloogia instituudi kahe projekti kohta, mille juhtideks olid professorid Alar Konist ja Andres Siirde.

Laeb infot...

Laeb infot...